Lugu sellest, kuidas Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi kaudu korraldati klassiõpetajate eelpraktika, mille raames ilmub klassi praktikant ja kus kõik klassielanikud kaasatakse matemaatikasse.
"Oh heldeke!" ütles Notsu. "Meil on vaja ju veel tegevusplaani!"
"Tegevusplaanide tegemises on Tiigrid kõige osavamad," teatas Tiiger. "Mis see tegevusplaan on?"
"Plaan, kuidas tegutseda, mõistagi," kostis Öökull.
Aine: matemaatika
Tunni teema: kahekümne piires üleminekuga arvutamine
Tegevuse eemärk: kordamine. Õpilane oskab kahekümne piires peast arvutada. Õpilane oskab kasutada IKT-vahendeid.
IKT vahendid: arvuti, internet, data-projektor. Võimalusel smart-tahvel.
Tegevuse põhjendus: brauseripõhise keskkonna kasutamine tunni lõpetamiseks, et tunnile panna mänguline, kuid eelnevalt käsitletud materjali kinnistav punkt.
Tegevuse kirjeldus ja põhjendus:
Tunnis korratakse kahekümne piires liitmist ja lahutamist ning saja piires täiskümnetega, üleminekuta liitmist ja lahutamist. Tunni lõpus plaanin kasutada seda lehekülge ning valime mänguks "Hidden picture". Mängu saab mängida kahte moodi:
"Oh heldeke!" ütles Notsu. "Meil on vaja ju veel tegevusplaani!"
"Tegevusplaanide tegemises on Tiigrid kõige osavamad," teatas Tiiger. "Mis see tegevusplaan on?"
"Plaan, kuidas tegutseda, mõistagi," kostis Öökull.
/Allen, R.2000."Puhh lahendab probleeme"/
Aine: matemaatika
Tunni teema: kahekümne piires üleminekuga arvutamine
Tegevuse eemärk: kordamine. Õpilane oskab kahekümne piires peast arvutada. Õpilane oskab kasutada IKT-vahendeid.
IKT vahendid: arvuti, internet, data-projektor. Võimalusel smart-tahvel.
Tegevuse põhjendus: brauseripõhise keskkonna kasutamine tunni lõpetamiseks, et tunnile panna mänguline, kuid eelnevalt käsitletud materjali kinnistav punkt.
Tegevuse kirjeldus ja põhjendus:
Tunnis korratakse kahekümne piires liitmist ja lahutamist ning saja piires täiskümnetega, üleminekuta liitmist ja lahutamist. Tunni lõpus plaanin kasutada seda lehekülge ning valime mänguks "Hidden picture". Mängu saab mängida kahte moodi:
- õpilasele esitatakse kahe liidetavaga tehe ning ta leiab õige summa;
- õpilasele esitatakse summa ning ta leiab sobiva kahe liidetavaga tehte.
Läbi mängu on võimalik mitmekesistada õppeprotsessi ning õpilased saavad veelkord harjutada peast arvutamist. Lisaks annab see mäng võimaluse avardada oma silmaringi ka vastuste alt avanevate piltide näol. Siin on õpetajal vajalik vestlust juhtida, sest piltidel võib olla ka laste jaoks tundmatuid loomi või objekte (nt. satelliit avakosmoses).
Püüame avada vähemalt kolm pilti. Selleks tulevad kõik õpilased kordamööda klassi ette ning leiavad oma tehtele õige vastuse. Eesmärk sel korral ei ole korraldada ühtegi võistlust ega mõõduvõttu, vaid rahulikult teemale pühendudes tund lõpetada ning arendada tunni õpetuslikke eesmärke (milleks on peast arvutamise oskus). Toetada saame ka kasvatuslikke eesmärke. Kordamööda klassi ees käimine õpetab lastele viisakalt ja vaikselt oma järjekorra ootamist (kuigi igaüks kibeleks kohe minema, kes juba vastust teab).
Läbi ise "oma näpuga" läbi tegemise omandab ja kinnistab õpilane oluliselt paremini, kui lihtsalt koha peal istudes. Nii ei saa ka mõte uitama minna, sest peab tähelepanelikult enda korda ootama ja lapse tähelepanu on kontsentreeritud õppetööle.
Tähtis ei ole tunnis mitte see, kui palju õpetaja õpetab, vaid see, kui palju õppijad tunnis omandavad. (lause näpatud siit)
Öelge nüüd ise, kumb jääb paremini meelde, kas ilmaennustaja lause: "Atmosfäärimuutuste kumulatiivsest efektist tingitud kõrg- ja madalrõhkkondade vaheldumine ning El Nińo valitsev mõju määravad ära lähipäevade saju- ja kuivuseperioodid," või hoopis Iiahi sünge tähelepanek: "Ükskord sajab, aga teinekord jälle ei saja. Nii need asjalood siin ilmas on."
/Allen, R.2000."Puhh lahendab probleeme"/
Loodan, et selles tunnis viib lühike ja lihtne õpetusviis sihile :)
