Tunni häälestamine pildiga

LUGU SELLEST, KUIDAS MARGIT PILDIGA TUNDI LÄHEB HÄÄLESTAMA...

Ühel porikuu üheksandamal päeval paneb Margit pildi pulga peale ja läheb. Oma saatusele vastu. Kui nii piltlikult väljendada.
 
Aine: Inimeseõpetus, 2.klass

Aeg: 9.oktoober 2014

Tunni teema: Minu kodu ja pere

Tegevuse eesmärk:

• õpilaste häälestamine inimeseõpetuse tunniks ehk pildi abil uude teemasse minek;
• õpilane arutleb, mida näeb pildil;
• õpilane nimetab pereliikmeid pildil

IKT vahendid: mälupulk, arvuti, projektor, sein kuvamiseks

Tegevuse põhjendus:
"Kodu on iga inimese jaoks kõige kallim paik ja pereliikmed on kõige olulisemad inimesed" (Rippak, R. jt 2011). Vaadeldav pilt aitab tekkida arutelul pere olulisusest, erinevatest peremudelitest, suurtest ja väikestest peredest.

Tegevuse kirjeldus ja põhjendus:

Õpilane vaatab pilti ja kirjeldab, mida pildil näeb. Seejärel püüab arvata, mis teemal tunnis rääkima hakkame. Õpetaja küsib, milliseid pereliikmeid oskavad lapsed nimetada. Kas koduloomad on pereliikmed? Kas pereliikmed on ainult need, kes elavad ühes majas? Kas vanavanemad, kes elavad eraldi, kuuluvad perre?
Häälestuse peale ei kulu rohkem, kui 10 minutit.

Pilt võetud siit
Tsitaat pärineb: Rippak, R. jt. 2011. 2.klassi inimeseõpetuse tööraamat. Lk 16. Koolibri.

Inimeseõpetus kolab brauseris

LUGU SELLEST, KUIDAS INIMESEÕPETUS SAAB BRAUSERIS RINGI KOLADA... 

Valisin enda töö raames käsitletavaks õppeaineks inimeseõpetuse.

Inimeseõpetus on lõimitud õppeaine. Ainekava sisaldab nelja põhilist teemade valdkonda: sotsiaalsed toimetulekuoskused (sh enesekohased oskused ja suhtlemisoskused), terviseõpetus, igapäevane elukorraldus ning ühiskonnaõpetus. Lisaks on inimeseõpetus seotud karjääri planeerimisega, mille osaoskuste arendamine sisaldub nii sotsiaalsete oskuste kui ka igapäevase elukorralduse teemade valdkonnas. Kõikide teemade juures on õpetuse rõhuasetus valdavalt sotsiaalsel ning probleeme ennetaval aspektil. Aine käsitluse kaudu aidatakse õpilastel muuhulgas võimalikult adekvaatselt hindama enda omadusi ja võimeid ning ümbritsevat keskkonda, sh selle võimalusi ja ohte; kujundatakse positiivse sotsiaalse käitumise oskuseid (toimetulek enese, teiste ning ühiseluga).

Kolmandas klassis on inimeseõpetuse tunnis teemaks ka internetimaailm. Internet ja arvuti on täna laste lahutamatud kaaslased juba väga varakult, seetõttu peab olema nutikas, et osata ka internetis targalt käituda. Ka see on osa sotsiaalselt oskuslikult käitumisel.

Interneti temaatikal kasutaksin õpilastega www.targaltinternetis.ee veebilehte. Lehekülje näol on tegemist väga tänuväärse algatusega, kuhu koondub targalt internetis käitumise juhiseid nii noorele, õpetajale kui ka lapsevanemale. Lehekülg on kergesti hoomatav, hästi grupeeritud alapealkirjadega ning lihtsalt käsitletav. Selleks, et selles keskkonnas hakkama saada, on vaja vaid osata internetis liigelda, kasutada otsingumootorit.

Tundi toetama valisin sellelt lehelt veebimängu Nastix.  Leian, et antud mängu abil saame eeskätt toetada seda eesmärki, mis kätkeb endas ümbritseva keskkonna võimaluste ja ohtude tundmist, tunnetamist ja nendega hakkama saamist. Internet on üks oluline osa selles. Miks? Veebimäng Nastix kutsub endaga lahendama kuut erinevat mängu. Need kuus mängu omakorda jagunevad väga igapäevasteks kasutusvaldkondadeks, kus me tihtipeale endale ühtegi ohtu ei teadvusta. Nastixi mänguteemad on:

• kasutajakontod ja paroolid;
• mobiiltelefonid;
• küberkiusamine;
• privaatsus internetis;
• suhtlemine võrgus;
• viirused ja arvuti heakord.

Ka mäng on lihtsalt käsitletav. Kõik teemad on toetatud testilaadse mänguga, ülesannete lahendamisega. Enda isiklikuks lemmikuks kujunes teema "Suhtlemine võrgus". Seal saab õpilane enda vastused valida valikvastuste seast, kuid arvutikaaslase vastused tulevad automaatselt ning näevad välja üsna reaalsed, kus võhivõõras inimene tahab teada sinu elukohta, nime, luba veebikaamerat kasutada ja muud sarnast. Need ülesanded sobivad individuaalselt läbi tegemiseks, kuid pärast iga teema läbimängimist võiks toimuda arutelu grupis:

• mida uut saadi teada;
• kas õpilane on seni käitunud nii, nagu selgus, et on turvaline viis;
• mida peaks enda käitumises muutma.

Võibolla oleks liiga palju tahetud, et kõik see saaks tehtud ühe tunni jooksul. Ma ise ilmselt jagaksin teemad paari erineva päeva peale ning lõputööna laseksin koostada grupis "turvaliselt-internetis-plakati". Selle läbi saavad nad veelkord kinnistada räägitut, veebis järele proovitut ning lisaks arendada ka loovalt mõtlemist ja käelist tegevust läbi plakati koostamise. Grupis tegutsemine annab lisaboonuse vajaliku meeskonnatöö oskuse arendamisel.

Veebimäng ise ilmselt töötab kõige paremini inimeseõpetuse tunnis, kuid kindlasti ka arvutitunnis. Lehekülge laiemalt aga (www.targaltinternetis.ee) saab edukalt kasutada nt ka eesti keele tunnis. Seal saab lahendada ristsõnu, leida täherägastikest sõnu. Vaadata videolõike, kuulata jutustusi ja vastata küsimustele või neid ise edasi püüda jutustada. Nii on võimalik edukalt kahte ainet omavahel lõimida. Lisaks tasub klassijuhataja tundides pöörata tähelepanu veel lehelt leitavatele nippidele, testidele. Lehekülge tasub tutvustada lastevanematele klassikoosolekul, et ka vanemad oleksid selles valdkonnas teadlikumad.

Vahepalaks märgiksin ära veel ühe minu meelest äärmiselt kasuliku rakenduse: www.takethislollipop.com See on välja töötatud ekstra selleks, et näidata sotsiaalmeedia võimuses olevatele noortele, kui haavatavad nad oma lehtedel on. Selle rakenduse kasutamiseks peab olemas olema facebook-konto, mille abil sinna sisse pääseb. Ta näitab ette teekonna võõra psühhopaadi käitumisest, kes on vahtimas noore kontot, kes leiab sealt kõik avalikult jagatud aadressid, sõbrad, kohtumispaigad... ning kuvab üsna võika ja morbiidse lõpu. Kõik noored, kellele me oleme seda oma töös näidanud  ja kes on selle läbi teinud (eriti hästi töötab pimedas ruumis valjul häälel), on tunnistanud, et see on pannud tõsiselt järele mõtlema, mida enda sotsiaalmeedia seinal avalikult näidata. Mis seal salata, ka iseendal leidsin tänu sellele rakendusele veel mõned konto kitsaskohad :) Koolisüsteemis ilmselt kasutaksin seda teises kooliastmes, kus sotsiaalmeedia noorte elus rohkem tähtsust omab.

Keskkonna analüüs POSCON kriteeriumide järgi:  

• Sihtrühmad on leheküljel selgelt määratletud ja välja toodud. Temaatika on eraldi grupeeritud lastele, noortele ja lapsevanematele. Veidi võiks ei nuriseda mängude kujunduse/disaini üle, kus ei meelitata noore inimese nägemismeeli, vaid mängude kujundus on pigem lapsik.
• Leian, et sisu on esitatud piisavalt mitmekülgsel viisil, et igaüks peaks sealt leidma midagi endale meelepärast. Teenus ilmselgelt kasutab hariduslikke ja vajalikke aspekte. Olenevalt kasutusviisist on võimalik lehel pakutavaid tegevusi suunata rikastama elavat suhtlust, arutelusid ja mõtisklusi.
• Navigatsioonisüsteem on lihtne ja lehel ei tohiks hätta jääda ka nooremad lapsed, kes veel arvutimaalimas ja internetikasutuses ülemäära kogenud ei ole. Back.nupu funktsioon toimib kenasti ja ei jäta ekslema tupikusse - nii leiab ka algaja kasutaja tee tagasi algusesse.
• Teenus ei ole kindlasti laste jaoks kahjulik. Nagu nimigi, targalt internetis, sellele osutab, leiab sealt ainult positiivseid ja ohte vältida aitavaid materjale, koos soovitustega ka teistes keskkondades edukaks hakkamasaamiseks
• Lehekülje looja ja teabe eest vastutaja on Lastekaitse Liit ning nende kontaktandmed on lehelt kergesti leitavad.
• Leheküljega tutvudes ei leidnud ma kohti, kus oleks küsitud isiklikke andmeid. Mängides eelpool analüüsitud Nastixi mängu, paluti algul luua endale alias, aga ka seal ei ole kohustust avaldada enda isiklikke andmeid
• Lehel on suunaviit facebooki, millele vajutades satutakse viimase samanimelisele lehele, kus reklaamitakse enda tegevusi, ettevõtmisi ja uudiseid ohutult internetis käitumise valdkonnast. Spetsiaalseid reegleid lehe turvalise kasutamise kohta ma ei märganud.
• Lehel on ära nimetatud spomsorid ning toodud otseviited erinevatele veebilehtedele, mis seotud sarnase lapsele ja noorele vajaliku temaatikaga. Näiteks koolielu; lasteabi; veebivend; vihjeliin jne. Kaubanduselemendid lehel puuduvad.

Õpileping

1. Ootused ja soovid ainele – pane kirja, mida sellelt kursuselt ootad, mida ootad õppejõududelt, kaastudengitelt, endalt. (1p)

Eelkõige ootan ma, et ma saaksin iseendaga hakkama, antud ülesannete sooritamisega hakkama. Ootan, et ma õpiksin tundma erinevate IKT vahendite hingeelu, nutivahendite kasutamise võimalusi ja vajalikkust klassitunnis, nende oskuslikku integreerimist õppeprotsessi. Ma usun, et õppejõud saavad aidata kaasa omapoolsete soovitustega ning klassikaaslastelt ootan nende häid näiteid nende kogemustest antud valdkonnas.


2. Kogemus arvutite ja tehnoloogiaga - pane kirja, milline on sinu senine kogemus arvuti, interneti, nutitelefoni rakenduste, arvutiprogrammide kasutamisega. (1p)

Ma olen oma igapäevaelus tavaline arvutikasutaja, kes kasutab internetti ning koostab dokumente wordis, exelis ja powerpointis. Samuti olen ma nutitelefoni keskpärane kasutaja, kelle jaoks telefon on eelkõige vahend helistamiseks ning annab võimaluse kasutada internetti, kui arvutit käepärast ei ole. Nutitelefoni kasutan ma ka pildistamiseks, sest fotoaparaati igal vajalikul hetkel kotis valmis ei ole. Arvutiprogrammidest olen puutunud kokku lisaks „Sibeliuse“ programmiga, mille abil olen „mänginud muusikaga“ ning koostanud noodimaterjale.

3)     Eesmärgid – Mis on sinu õppimise eesmärgid? Miks sa tahad just seda õppida? Mis sunnib sind seda õppima? (1p)

Täna on tehnoloogia arenenud piisavalt kaugele ja koolide IKT vahendite baas on järjest täienemas. Õpetaja ei pea kõike teadma, aga mõistlik on olla oma teadmistes paar sammu õpilasest eespool. Eriti tähtsaks pean seetõttu just enese harimist ja korralikku ettevalmistust, et olla enne klassi ette astumist veendunud iseenda oskuses vastava IKT vahendi kasutamisel. Sama oluliseks pean seda oskust lapsevanemana, kuna minu roll on ka koduste tööde juhendamisel abiks ja toeks olla, seega on mul läbi õpitu olla kasulikum ja nutikam ema. Hakkamasaamise vajadus ongi ilmselt suurim sund J

4)     Strateegiad – Kuidas sa kavatsed oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused sa pead läbi viima ja mis järjekorras? (1p)

Enda eesmärkide saavutamiseks tuleb mul esmalt viia end kurssi praktikakoolis pakutavate võimalustega. Kohtuda õpetajatega, tutvuda erinevate vahendite kasutamisega. Kindlasti palun end jätta „peale tunde“, et katsetada ja läbi proovida, kas ja kuidas ma hakkama saan. Seejärel tuleb koostöös õpetajaga leida tunniteemasse sobiv ülesanne, mis klassile läbi viia.

5)     Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid sa kasutad eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas sa neile ligi pääsed? (1p)

Mul on õnn elada Põltsamaal ja sooritada praktika Põltsamaa Ühisgümnaasiumis, kus eelpool mainitud teemad on väga tugevalt õppetegevusse integreeritud. Teise klassi klassijuhataja pärjati värskelt kui maakonna parim klassiõpetaja, kes kasutab õppetöös igapäevaselt IKT vahendeid ning suunab lapsi neid kasutama.

Eelmisel nädalal allkirjastas kool koostöölepingu Tartu Kutsehariduskeskusega. Koostöö raames hakkab Põltsamaa Ühisgümnaasium andma eelkutseõpet tehnilise joonistamise ja 3Dmodelleerimise vallas.

Eelmisel õppeaastal avati koolis Samsungi digitaalklass, mis pakub häid tehnoloogilisi võimalusi tundide läbiviimiseks. Loodan praktika käigus koos erinevate õpetajatega saada aimu ja katsetada võimalikult palju pakutavatest võimalustest.

6)     Hindamine – Kuidas sa tead, et sa oled oma eesmärgid saavutanud? Kuidas sa hindad oma saavutusi? Mis tõestab seda? Kursuse lõpus kirjutatakse õpilepingu põhjal refleksioon. (1p)

Lihtne on hinnata eesmärki: kasuta võimalikult palju vahendeid. Peamiseks eesmärgiks sean midagi silmale nähtamatumat. Oma eesmärkide saavutatust mõõdan vaikimisi iseenda rahuloluga erinevate vahendite kasutamisest. Küsin tagasisidet ka õpetajatelt, kelle käe all praktika läbi viin. Minu jaoks peamine on leida tehnoloogilise vahendi kasutamise mõttekus koolitunnis. Mitte pelgalt seetõttu, et see on pop, vaid, et see kannaks endas pikemat perspektiivi õpilase edasises õppetöös. Kui ma suudan leida selle vajalikkuse põhjenduse, usun, et olen iseenda eesmärgi saavutanud.