Eneseanalüüs nr. 1

Eneseanalüüs nr.1

Tunni häälestamine pildi abil.

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Meie praktika raames oli pildi abil tunni häälestamine esimene kord, kus me ise pidime reaalselt klassi ees olema ja midagi läbi viima. Olgugi, et kõigest sissejuhatav osa. Iga tegevuse sujuvamaks ja organiseeritumaks kulgemiseks on alati hea sündmuste käiku läbi mõelda ning omada tegevusplaani. Midagi esimest korda tehes seda enam. Teema „Minu kodu ja pere“ ei olnud keeruline, kuid siiski oli hea ennem paika panna üldised küsimused, kuidas seda teemat on kõige mõistlikum sisse juhatada ja millest lastega rääkida. Tegevusplaan oli selle reaalseks rakendamiseks suureks abiks.

Kuidas õnnestus tegevuse läbiviimine?

Tegevuse läbiviimine õnnestus minu hinnangul kenasti. Küll pidin ma kasutama reaalselt teist pilti, kui esitlesin ajaveebis, sest esmalt ei arvestanud ma asjaoluga, et pilt peab olema piisavalt suur selle kvaliteetseks ekraanile kuvamiseks. Nii otsisin asemele uue pildi. Nii nagu plaanitult, palusin lastel arvata, kes on pildil ja nimetada pereliikmeid. Palusin arvata, millega tegelevad sellel pildil olevad ema ja isa, vanavanemad. Kui vanad on lapsed, kas nad käivad juba koolis või alles lasteaias. Samuti palusin nende arvamust põhjendada. Lapsed arutlesid usinalt kaasa. Ka õpetajapoolne tagasiside oli positiivne: „häälestus õnnestus kenasti, pilt ja küsimused olid teema- ja asjakohased ning võimaldasid antud teemat süvendatult käsitlema hakata.“

Mis takistas/aitas tegevust läbi viia?

Tegevuse läbiviimisele aitas kaasa eelnev vestlus õpetajaga, kellega rääkisime läbi, mis teema tunnis käsitlusele tuleb ning mida täpselt peab sisse juhatama. Minu jaoks oli oluline teada, millest räägitakse tunnis edasi, mida lahendatakse, sest häälestamine peab oma olemusega juba eesootavale viitama. Muidu oleks see nagu võõrkeha tunni alguses.

Loomulikult aitasid tegevuse läbiviimisele kaasa ka lapsed ise. Kuna tegemist on klassiga, kus lapsed väga suure innuga tahavad kaasa arutleda ja vestelda, oli selle ülesande sooritamine puhas rõõm.

Kuidas sujus koostöö õpetajaga?

Koostöö õpetajaga oli hea ja sujus kenasti. Minu praktikaklassi õpetaja kasutab tundides ise väga aktiivselt IKT-vahendeid ning on väga avatud uutele ideedele ja mõtetele.

Mida oleksid teinud teisiti?

Teisiti ei oleks midagi teinud. Tund sujus ja õpetaja sai häälestamiselt üle minna teemasse süvenenumalt ning laste tähelepanu sai köidetud ning läbi arutluse mõttetööd elavdatud.

Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?

Mõistlik oleks kontrollida, et pildi formaat on piisavalt suur, et seda annab kuvada klassis suurele ekraanile, ilma et pildi kvaliteet kannataks. Pilti peab olema eelkõige hea ja mugav vaadata.

 

Kõik konnad ei krooksu

Helifaili kasutamine tunnis. 

Aine: loodusõpetus.
 

Tunni teema: roomajad ja kahepaiksed.
 

Tegevuse eesmärk: õpilane tunneb Eestis elavaid kahepaikseid ja roomajaid ning eristab vähemalt paari kahepaikse häält.

IKT vahendid: arvuti, kõlarid.
 

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Seekord kasutame tunni läbiviimisel abistava materjalina helifaili. Nagu juba tavaks saanud, meeldib mulle IKT-vahendit kasutada pigem tunni alguses, nii otsustasime ka sel korral. Esmalt nimetavad õpilased igaüks ühe looma, et tundi sisse juhatada ja ühtlasi ka eelmist teemat korrata. Seejärel, uue teema sissejuhatuseks laseme õpilastel helifaile kuulata. Faililt kõlavad erinevate Eestis elavate konnade hääled. Esmalt me lastele ei ütle, kellega on tegemist, vaid palume neil endil pakkuda, sealjuures ilma hõikamata, vaid andes märku käetõstega, kui arvatakse end teadvat, kes peitub antud hääle taga. Tõsi on, et kõik konnad ei krooksu nii nagu juturaamatutest teame ja mõnda häält kuulates, nägemata pilti, ei pruugi sugugi ära arvata, kellega on tegu. See on meeleolukas ja tähelepanu koondav element tunnis. Kuigi teise klassi õpilased ei pea teadma erinevaid konnaliike ja eristama neid nende häälte järgi, on see ometigi väga hea kuulamisharjutus silmaringi laiendamiseks.

Edasine tunnitöö toob kaasa kahepaiksetest ja roomajates esitluse vaatamise. Tekstiosa loevad lapsed ette ise, valides ka selle ise, kes järgmise lause loeb. Kindlasti on see üks osa õpetaja hinnangust - lapsed näevad ja teavad, et õpetaja usaldab neid ise valikuid tegema. Samuti innustab see neid vaikselt ja püüdlikult kohal istuma ja kätt tõstma, sest kokkulepe on, et lugeda saavad tublilt käituvad lapsed.

Lapsed vastavad peale esitluste vaatamist erinevatele küsimustele, nt:

-loetle nastiku ja rästiku erinevusi;

-kus konnad talvel elavad.

Kuna praktikatund sattus siiski uut teemat käsitlevasse tundi, ei toimu siin õpilaste teadmiste kontrollimist ja selle hindamist. Käib tegevuspõhine hinnangu andmine ja tubli kaasatöötamise eest kiitmine. Helifail ise selles osas väga suurt rolli ei mängigi. 

Tunnis kõlavad hääled sellelt lehelt. Kõlavad kõikide konnade hääled.

Talve ootuses

Neljas ülesanne ja helifail.

Meie pere lapsed ootavad talve. Pikisilmi. Talve ootuses valmivad laste käe läbi paberist jõulukaunistused ja kaardikesed, kus üsna valdav sel aastal paistab olevat metsa ja metsloomade teema. Nii haarasin kodustest tegemistest inspireerituna raamaturiiulist Kätlin Vainola raamatu "Metsaelu aabits" ja ehitan helifaili ja sellega seonduva ülesande üles just selle raamatu põhjal.

Helifaili loomiseks lugesin "linti" eelpool nimetatud raamatust peatüki "Talvised kohtumised". Lugu saaks tunni kontekstis olema kuulamisülesanne, mille raames õpilased peavad helifaili kuulates täitma tekstis lüngad. Tunnis reaalselt kasutades annab see teema võimaluse lõimida eesti keel ja loodusõpetus. Peale ülesande täitmist on võimalus tekitada arutelu metsloomade elu-olust talvistes tingimustes ning hea võimalus oleks planeerida lastega jalutuskäik mõnda metsloomade söötmispaika. Nõnda saaks õpilased oma teadmisi ka läbi praktilise tegevuse õuesõppes kinnistada ning loomadele heateo teha.

Antud raamatuga on kaasas ka CD, millel Fred Jüssi ja Raadoteatri kogust pärinevad helid ja hääled metsas. Peale loo kuulamist ja ülesande täitmist on hea võimalus kuulata sellelt plaadilt näiteks talve peatükiga seonduvaid helifaile:

• talvine metsavaikus
• tuule vilin
• vanade puude kriuksumine tuules
• traktori müra
• hundi ulgumine
• ronga kraaksatused
• rebase pulmahaukumine
• sammud krudiseval lumel

Helifaile saab kuulata siin

Ülesanne. Kuula ja täida lüngad.
Kuulata saab siin

Talvised kohtumised.

Kuigi talvine mets on vaikne, on siin omad ____________. Vanad puud nagisevad ja _______ tuule käes. Mõnikord on kuulda _______ töökat toksimist.
Ühel päeval kostab päris ______ lähedalt metsast mürinat. Rebane teritab kõrvu. Uudishimulikult hiilib ta mürina suunas. Lähemale jõudes kuuleb ta hõikeid ning näeb traktoreid ja inimesi. Talv on _________ tegemise aeg.
Rebane kükitab lumise künka taga, kikkis kõrvad püüavad kinni iga hääle. Ajapikku muutub vaatamine igavaks, pealegi on traktorimüra _______ hirmutav, ja rebane läheb oma igapäevast ringkäiku tegema. Järsku märkab ta ____________ parve. Väiksed linnud nabistavad ____________ kallal ja siutsuvad. Rebaste samm muutub hästi vaikseks, tasakesi hiilib ta lähemale ja hüppab. Plartsti keset linnuparve. Vurinal tõusevad linnud lendu ja lendavad minema. Rebane vaatab kurvalt üles, tema _________ on täis takjanuppe.
Rebane tirib hammastega torkivaid __________ karvadest välja. Nagu pilkamiseks lendab üle ta pea tihaste seltskond. Nemad tiirutavad kogu valge päeva ringi ja otsivad külmunud marju, _______ ja seemnekesi. Rebane ei tee tihastest väljagi, pöörab otsa ringi ja sörgib metsa äärde.
Ühe suure lumehange juures kuuleb ta __________. Rebane hiilib, võtab hoogu ja... sopsti! Vader maandub jalgupidi ___________ lumetunnelisse, kust lendab vuhinal välja ehmunud _______, kes end seal külma eest peitis.
Reinuvader rabeleb hangest välja ja raputab kasukat. _____________ talle tänaseks aitab.

Heliklipi loomine ei ole iseenesest keeruline. Hoopis keerulisem on leida vaikset kohta ja ruumi, kus ei oleks kaja, sest kogu taustamüra jääb puhta heli saamist segama. Mikrofoni õigel kaugusel hoidmine on oluline, et liiga palju nö õhku mikrofoni ei satuks ning sulghäälikud liiga tugevalt ei kostuks. Kuna ma olen varem muusikaga seoses salvestanud ja ka muinasjutte koolipõlves linti lugenud, ei üllatanud mind see, et hääl muutub. Ometigi on enda häält iga kord kummaline kuulata.
Lisaks enda teksti lugemisele salvestasin arvutisse ka raamatuga kaasas olevalt CD-plaadilt talve peatüki hääled.
Kasutasin failide loomiseks endal olemas olevat muusikaprogrammi Logic Express. Soundcloudi keskkonnast ei olnud ma varem teadlik. See on tore koht, kuhu enda helifaile koondada.

Heli kasutamine õppetöös on igal juhul vaheldusrikas element, mis aitab õpilaste tähelepanu köita. Elementaarsena tundub, et helifaili kasutamine käib kokku muusika tundidega, kuid tegelikult saab see olla õpetaja abiline ka muudes põhiainetes. Praktika käigus olen märganud, et õpilastele meeldib vaheldus, mida pakub video näitamine, heli kuulamine. Seetõttu ei peaks selliseid võimalusi pelgama. Küll tasub seda minu hinnangul hoida pigem nö magustoiduks, kui et kasutada igas tunnis. Muidu kaob asja võlu ja uudsus.

Kasutatud kirjandus:
Vainola, Kätlin. 2009. Metsaelu aabits. Tln.

Kasutatud CD-d
Jüssi, Fred. Hääled ja helid CD-l. Kuulatud 17.11.2014

Kasutatud programm:
Logic Express

Mardi küüned külmetavad

Aine: Eesti keel.

Tunni teema: Eesti rahvakalendri tähtpäevad. Mardipäev.

Tegevuse eesmärk: Õpilane orienteerub rahvakalendri tähtpäevades ja tunneb vastavat kombestikku.

IKT vahendid: Arvuti, data-projektor, internet. Pilt kuvatakse tahvlile.

Tegevuse põhjendus: Eesmärk on tutvustada rahvakombestikku ning aidata kaasa traditsiooni hoidmisele. Mardipäeva pühitsemise komme on jõudnud meile keskaja lõpul sakslaste kaudu. Mardisandid käisid perest perre mardilaupäeval, 9. novembril ning mardirituaalil oli väga kindel ülesehitus. Tänapäeval jooksevad marti pigem koolilapsed. Lauldakse uksest sisse pääsemiseks, esitatakse mõned laulud või mõistatused ning vastutasuks saadakse maiustusi. Rohkem infot mardipäeva kombestiku kohta leiab siit ja siit 

Lastele mardikommete tutvustamiseks alustame tundi vastava animatsiooni näitamisega ning vestlusringiga.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:

Jänku-Jussi mardipäeva-teemaline animatsioon on mõeldud tunni häälestamiseks, vestluse ärgitamiseks ja teema sissejuhatamiseks. Video pärineb ja on nähtav sellelt veebilehelt

Peale video vaatamist küsime õpilastelt, mis tähtpäevaga võis antud videos tegemist olla. Vestleme, kes on käinud ise marti jooksmas ning kes on kodus marte vastu võtnud. Arutleme, millised mardid välja näevad (mustad ja koledad), kuidas riietuvad (tumedatesse riietesse, pahupidi keeratud kasukatesse) ning mis põhjusel tegelikult käiakse marti jooksmas.  Küsime video põhjal erinevaid küsimusi:

• Mida mardisandid tegid, et tuppa pääseda?
• Mida mardisandid toas pererahvale etendasid?
• Mida mardisandid põrandale viskasid ja miks nad seda tegid?

Milleks kasutada videot tunni häälestamiseks? Kuna kogu tund ei olnud pühendatud mardipäeva teemale, leidsin, et video vaatamine on siinkohal hea sissejuhatuseks. Video on hea abimees tunni alguses tähelepanu koondamiseks ja köitmiseks. Igal juhul (olenemata toimumisajast) aitab video vaatamine kaasa paljudele õpioskustele. Et näidatut mõista, peab õpilane tähelepanelikult vaatama ja kuulama (baasoskused). Kuna küsimustele vastamine ja arutelu toimub vabas vormis, on oluline kuulata, mida keegi juba öelnud on ja suuta ilma vahele hõikumata oodata ära oma järjekord. Küsimustele vastamine ja traditsioonide mõistatamine aitavad kaasa lapse arutlemisoskusele ja fantaasiale (tunnetuslikud oskused ja sotsiaalsed oskused). 

Õpioskuste kujundamise arutelul toetusin sellele õppematerjalile

Kasutatud animatsioon:

1. http://mudila.ee/site/inc/file_output.php?fn=02_07_mardi_dialoog.swf Vaadatud 09.11.2014

Kasutatud tekstid veebist:

1.  http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mardipaev.php Vaadatud 09.11.2014
2. http://eestikultuurist.ut.ee/rahvakalender/index.php/et/mardi-ja-kadripaeev Vaadatud 09.11.2014