kolmapäev, 7. jaanuar 2015

Aeg otsad kokku tõmmata

Refleksioon

Klassiõpetaja teise kursuse eelpraktika pakkus meile läbi oma lõimingu haridustehnoloogia ja didaktika alustega mitmekülgse kogemuse. Mul on hea meel, et ma sain oma praktika sooritada Põltsamaa Ühisgümnaasiumis, mis on üks IKT-sõbralikemaid koole ning omab vajalikke vahendeid. Põltsamaa Ühisgümnaasium Samuti on mul hea meel, et minu praktikajuhendajaks sattus õpetaja, kes eelmisel õppeaastal valiti Jõgevamaa aasta klassiõpetajaks kui innovaatiline õpetaja, kes vaimustub digimaailma võimalustest ja kasutamisest õppetöös.

Kuna mina ise enda digitehnilisi oskusi suurepäraseks ei pea, vaid olen tavaline igapäevane lihtne arvutikasutaja, oli praktika alguses väike hirm, kas ma ikka saan kõigega hakkama. Mulle meeldis, et me saime haridusetehnoloogia raames aimu erinevatest võimalustest, kuid see oli pigem tutvustamiseks erinevate võimalustega ning vahendi põhjalikuks valdamiseks oleks pidanud leidma lisaressursse aja näol, mida kahjuks ei leidnud. Seega said minu põhilisteks vahenditeks ikka head tuttavad arvuti, data-projektor ja ekraan, millele kuvada. Kuna minu praktikaklassis oli olemas smart-tahvel, siis veidikene sai selle tahvli võimalusi kasutatud, kuid kindlasti sooviksin ma selle tahvliga tulevikus tuttavamaks saada.

Klass, kelle juures ma praktikat sooritasin, oli väga avatud kõigele, mis neile pakuti ning praktikaülesannete sooritamine oli tore väljakutse minule, pakkudes samal ajal vaheldust õpilastele. Julgen öelda, et põnevust pakkus iga ülesanne - oli ühtviisi tore pildi järgi õpilastega arutleda, kui ka animatsioone vaadata ja lasta neil helifaili kuulates aimata, millega on tegu. Ise sattusin ma vaimustusse QR-koodidest, kahjuks ei saanud ma neid sel korral õppetöösse integreerida. Põnev oli ka jagada kursusekaaslastega kogemusi, milliseid keskkondi ja võimalusi nemad olid avastanud. Kõik see kokku rikastas oluliselt haridustehnoloogilist pagasit, mida tulevikus enda töö ilmestamiseks kasutada.

Kindlasti aitas selle praktika läbimine kaasa tundide ettevalmistamise oskusele. Kui alguses tundus keeruline aimata, millise tegevuse kui palju aega kulub, siis peale paari korda kujunes välja juba teatav kogemus ja vilumus. Tõdesin, et hea ettevalmistus on pool võitu. Õnneks ei pidanud ma silmitsi seisma olukorraga, kus tehnika veab alt, kuid vaikimise mõtlesin sellele, et tegelikult peab algajal õpetajal alati olemas olema ka plaan B juhtudeks, kus plaan A ei toimi. Mida rohkem kogemusi, seda loovamalt ja sujuvamalt saab õpetaja erinevate olukordade lahendamisega hakkama. Natuke harjumatu oli alguses ka tunniosade jagamine. Kui praktikant häälestab tundi või võtab tunni kokku või teeb tunni põhiosas mõne ülesande, siis kuidas toimida nii, et praktikandi ja õpetaja teatepulga vahetus ei oleks kohmakas, vaid oleks väga loomulik ning ei ajaks ka õpilasi segadusse. Kogemus näitas, et siin oli suurepäraseks abiks hea koostöö juhendajaga ja eeltöö tunni kavandamise osas.

Kui kursust alustades sõnastasin enda ootused ja soovid viisil, et eelkõige saaksin hakkama iseendaga ja ette nähtud ülesannete sooritamisega, siis võin vastata, et see ootus sai kindlasti täidetud. Samuti ootus õppida tundma erinevate nutiseadmete hingeelu - ei saanud küll kõigiga lõplikult tuttavaks, jäi veel ka avastasmisrõõmu, aga motiveeriv algus on tehtud. Olen alati olnud seisukohal, et nutivahendite kasutamisega ei peaks minema üle piiri ja tegemata seda valimatult ja võimalikult tihti selle teema populaarsuse pärast, vaid seda tuleb osata kasutada maitsekalt ja mõtestatult. Leian, et läbi antud praktikaülesannete, kus iga IKT-vahendiga sooritatud ülesanne kätkes endas erinevat metoodikat, millega vahend siduda, andis võimaluse sellest mõttekusest veelgi enam aimu saada. Võin täna öelda, et kui minust saab tulevikus õpetaja, siis selline õpetaja, kes ei pelga lastega koos nutitelefoniga mööda kooli ringi käia ning telekast õppefilmi vaadata või ainetunnis paremate õpioskuste saavutamise nimel hoopis animatsiooni luua.

kolmapäev, 10. detsember 2014

Eneseanalüüs nr. 5

Õppefilmi kasutamine õppetöös

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Tegevusplaanist oli kidnlasti kasu. Küll jõudsin ma ennem tunni läbiviimist algselt esitatud tegevusplaani pisut muuta ja täiendada. Lisasin tegevusplaani veel ühe filmi vaatamise jääohutusest. Ka jääohutus on teema, lisaks helkurite kandmise vajalikkusele, millest rääkimine ei ole kunagi liiast. Kohendasin plaani, lisasin sinna jääohutuse-teemal enese jaoks mõttekäike, millest arutada ja tund sai kenasti sooritatud.

Kuidas õnnestus / ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?
Tund oli tore ning õpilased arutlesid varmalt kaasa. Õppefilmid andsid tunnile mõnusat iseloomu ning aitasid lastel teemadesse paremini süveneda. Kuna tunnikava ülesehitusel tuli silmas pidada individuaalsust ja diferentseeritust, siis see oli minu jaoks veidi keeruline ülesanne. Lapsi tundmata ei tea, kellele millise raskusastmega ülesanded oleksid jõukohased. Seega valisin töölehed, kus ärgitasin neid ise hakkama saama, tuginedes eelnevalt kuuldud/nähtud infole; samas andsin võimaluse teiselt lehelt vaadata abistavaid sõnu, mida töölehele kanda. Grupitööd tekitavad lastes alati elevust ja kuigi kartsin, et jutusumin ja teemast kõrvale kaldumine võib saada probleemiks, siis tegelikult olid lapsed õhinal teema juures. Pigem sai siin saatuslikuks aeg, sest kõike plaanitut ei jõudnud läbi teha. Siin ei saa süüdistada ainult iseennast halva ettevalmistuse eest, vaid nagu õpetajaga varem vesteldes on selgunud, on õppeaine maht suur ja teemasid, mida peab jõudma läbi võtta palju - tunde tunniplaanis aga ainult kord nädalas. Siiski pean õnnestumiseks, et tähtsaim - ohutu kodutee, pimedas liiikumise ja jääohutuse teemad said kajastatud. Need on väga olulised teemad.

Mis takistasid / aitasid tegevust läbi viia?
Nagu ka eelnevas arutelus juba mainisin, siis ajaline ressurss jäi teemaderohkusele alla. Siiski, kuna lapsed olid väga tublid ja koostööaltid ning tundus, et teemad olid ka neile väga elulised ja seega ka huvitavad, saime kõik vajaliku tehtud.

Kuidas sujus koostöö õpetajaga?
Koostöö õpetajaga on läbi kogu praktika olnud meeldiv. Me saame arutada läbi, mis täpselt tunnis ees on ootamas, millised teemad on vaja kindlasti läbi võtta. Mina saan pakkuda enda lahendusi ning õpetaja kohandab tunni vastavalt sellele. Ka temapoolne tagasiside on olnud hea: meie praktikaülesandeid võtab ta võimalusena tundi rikastada, mitte tüütu kohustusena üks praktikant üle elada, kelle pärast niigi väärtuslik tunniaeg raisku läheb.

Mida oleksid teinud teisiti?
Ilmselt oleksin võinud ära jätta grupitöö. 45 minutit on väga lühike aeg selleks, et jõuda teha teise klassi lastega palju erinevaid tegevusi. Kuigi veel n-ö õhinapõhised, on nad ka üsna aeglased, kui tegemist on kirjalikku täitmist ja joonistamist-värvimist nõudva tööga.

Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?
Soovitan kindlasti sellistel teemadel illustratiivseid materjale kasutada. Õppefilmid aitavad paremini mõista. Ohutus ja ennetus on väga olulised teemad. Vastavalt vanusele leiab sellekohaseid õppefilme päris mitmeid. Noorematele sobivad Jänku-Jussi filmid väga hästi, suurematele leiab Päästeamti materjalide hulgast samuti häid filme. Hea oleks, kui oleks piisavalt aega, et iga teemaga süvenenumalt tegeleda, mitte ei peaks kõikidest korraga üle jooksma. Oluline on saavutada võimalikult suur teadlikkus! 

esmaspäev, 8. detsember 2014

Wideosaurused


Wideo keskkonnaga tegin tutvust juba novembrikuus nin nüüd filmi tegema asudes avastasin, et tasuta kasutamiseks on juba kuu ajaga jäänud ikoone oluliselt vähemaks. Keskkond ei pakkunud minu meelest seetõttu eriti laiu võimalusi, kuid andis siiski võimaluse taas üht keskkonda tundma õppida.

Koostasin kodutööna ülevaatliku õppefilmi dinosauruste kohta ning kasutasin filmis taustapiltidena enda pildistatud fotosid. Jõuluhõngulise tegelasena räägib filmis lastega Piparkoogimees. Kuna keskkonnas on ka tasuta filmi tegemiseks filmi pikkus piiratud, siis selle aja sisse väga põhjalikku ülevaadet ei olegi võimalik teha.

Taustaks kõlavad dinosauruste hääled, mis on võetud siit

Kui seda päriselt õppeprotsessi kasutada, siis saaks see olla kergeks häälestusmaterjaliks teemale, kus räägitakse maailma esimestest elusolenditest. Seda on hea siduda hiljem nt. külaskäiguga Jääaja muuseumisse või siis Ahhaa teaduskeskusesse, kus kuni järgmise aasta märtsikuuni saab külastada dinosaurustest näitust.

Video on leitav siit.

Ohtlik ülesanne ...

Praktikaülesanne nr. 5


Aine: inimeseõpetus, 2. klass
Tunni teema: mind ümbritsevad ohud. 
Tegevuse eesmärk
  • õpilane kirjeldab ohtlikke olukordi kodus ja koduümbruses ning oskab nendes olukordades õigesti käituda;
  • õpilane oskab kirjeldada enda kooliteed ning tunneb põhilisi liiklusreegleid;
  • õpilane tunneb ohtusid talvel ning oskab õnnetuste ennetamiseks õigesti käituda.
IKT vahendid: arvuti, projektor, kõlarid, ekraan
Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Inimeseõpetuses on õpilased jõudnud teemani, mis käsitleb ohtusid kodus ja koduümbruses ning sealjuures peatutakse ka ohutu koolitee teemal. Kuna praegu on tegemist pimeda ajaga, siis on vältimatu helkuri teema. Seetõttu näitame lastele helkuriteemalist õppefilmi. Jänku-Jussi õppefilmis on pööratud ka talvisel ajal ette tulevatele ohtudele liikluses. 
Liiklejad oleme me kõik iga päev. Lapsele on oluline lisaks teooriale ka täiskasvanute eeskuju. Koolitunnis saame aidata nende reeglite omandamisele kaasa pakkudes visuaalset pilti. Nägemismeele kaudu omandatakse infot kergesti.

Et õppetööd diferentseerida ja individualiseerida, selleks kasutame erinevaid ülesandeid. Kui film on vaadatud, saavad õpilased endale töölehed, kuhu on kujutatud tänava pilt, sinna saavad nad täita, mida ja keda nad pildil näevad. Seda saavad nad täita individuaalselt. Kes on tugevamad õpilased, saavad töökäsu täitmisega hakkama ilma abimaterjale kasutamata. Nõrgematel õpilastel on võimalik saada lisaleht, kuhu kirjutatud vajalikud sõnad, mis töölehele õigesse kohta paigutada tuleb. Grupitööna (3-4 õpilast grupis) saavad nad järgmise ülesandena ilma liiklusolukorra kujutiseta tühja tänavapildi ning joonistavad sinna autod, jalakäijad. Sealjuures peavad nad jälgima, et auto sõidaks sõiduteel ja jalakäija kõnniks õigel pool kõnniteel. Samuti peavad and pöörama tähelepanu asjaolule, et tegemist on hämara ajaga ning liiklejatele tuleb riiete külge joonistada helkur. Kui tööd on valmis, saame klassis arutleda, kuidas neil töö tegemine õnnestus. 

Kokuvõtvas osas kordame üle mõisted, mis me tunnis õppisime ja räägime üle:

  • mis on sõidutee;
  • mis on kõnnitee;
  • kes on liikleja;
  • kuidas tuleb ületada sõidutee;
  • millisel teepeenral peab jalakäija kõndima;
  • millised ohud on talvisel tänaval;
  • miks peab kandma pimedal ajal helkurit.
Läbi erinevate tegevuste on saanud õpilased tunnis kaasa töötada kõikide enda erinevate meelte abil ning ülesandeid lahendades on tulnud teha nii individuaalset tööd, grupitööd kui ka kuulata tähelepanelikult, mida õpetaja kõneleb ning vaadata, mida õppefilm õpetab. Nõrgematel õpilastel on olnud võimalik kasutada abimaterjale ja tugevamad on saanud näidata enda oskusi ilma abimaterjalideta. Grupitöö on pannud proovile õpilaste sotsiaalsed oskused.

Kasutatud materjalid:
Jänku-Jussi õppefilm:  https://www.youtube.com/watch?v=V-G6-qhCCG0
Liiklusaabits, Maanteeameti õppematerjal

Mängufilm

MÄNGUFILM

Mängufilmi näol on tegemist filmikunsti põhiliigiga. Mängufilm on lavastatud film, mis põhineb kirjanduslikul stsenaariumil ja näitlejate mängul. Mängufilmi žanriteks liigituvad omakorda suur hulk filmiliike:
  • ajaloofilm;
  • armastusfilm;
  • draamafilm;
  • eepiline film;
  • eluloofilm;
  • fake-documentary;
  • film noir;
  • gangsterifilm;
  • komöödiafilm;
  • kostüümidraama;
  • kriminaalfilm;
  • maanteefilm;
  • melodraama;
  • muusikal;
  • märulifilm;
  • põnevusfilm;
  • seiklusfilm;
  • ulmefilm;
  • vestern;
  • õudusfilm.
Eesti mängufilmi ajalugu ulatub 20.sajandi algusesse. 1914. aasta 26. veebruaril linastus Tartu kinos "Idela" esimene Eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal", mille autoriks oli Johannes Pääsuke. Jant härrasmehe Frackmani ja tema kaaslaste ebaõnnestunud karujahist oli ajakajaline mõistupila Pärnu baltisakslasest linnapea Oskar Brackmanni ja Rahvameelse Eduerakonna Pärnu osakonna endise juhataja Jaan Karu konfliktist.
Toonane film kestis vaid 14 minutit. Teose lavastaja ja stsenarist oli Tõnis Nõmmits ning näitlejad leiti asjaarmastajate hulgast.

Kui seni peeti "Karujaht Pärnumaal" vanimaks Eesti mängufilmiks,siis hiljuti tuli Vene filmiarhiivi Gosfilmofond kogust välja Tallinnas filmitud mängufilm "Laenatud naene", mis pärineb tõenäoliselt 1913. aastast. 12-minutilises jantlikus komöödias astuvad üles Paul Pinna ja Alfred Sällik. Välisvõtetelt on näha Toompead, Paksu Margaretat ja Snelli tiiki. Kas avastatud film ka praegu vanimaks filmiks peetava troonilt tõukab, seda otsustavad filmiajaloolased.

Mina valisin enda analüüsitavaks mängufilmiks "Need vanad armastuskirjad" Mati Põldre mängufilm jutustab muusik Raimond Valgre (1913 - 1949) romantilise ja traagilise loo, mille sündmused kulmineeruvad aastavahetusel 1949/1950. Saatuse tahtel langevad Raimond Valgre parimad eluaastad Eesti Vabariigi lõpu, II maailmasõja ja stalinliku režiimi võimutsemise aega. Noor andekas muusik, kelle laulud kõnelevad armastusest, ei leia ise armastuses õnne. Raimond mobiliseeritakse sõja algul ja viiakse Põhja, tööpataljoni, kus vilets varustus, kehv toit ja ränk töö palju mehi hukutab. Raimond haigestub, kuid pääseb sõprade abiga Eesti korpusse. Ta mängib džässansamblis, loob laule ja võitleb rindel. Sõjast läbi tulles kogeb ta nii sõjasõprust kui ka lahingute õudust, nii suuremeelsust kui ka reetmist. See teeb ta haavatavaks nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Kuigi ta on naastes edukat muusikakarjääri tegemas, tabavad teda peagi tagasilöögid. Elatist teenib ta kõrtsimuusikuna, viin ja lõbusad sõbrad saavad aina tähtsamaks, järjest vähem jääb aega õpinguteks, kuni ta koolist välja heidetakse. Keegi ei suuda peatada imelise muusika looja elu allamäge veeremast, kuni 1949. aasta viimane hommik selle lõpetab.

Välismaise filminäitena valisin siia kõrvale samuti elulool põhineva mängufilmi "Ray". Film räägib legendaarsest muusikust Ray Charlesist. Ray elu ei ole olnud lihtsate killast. Ta nägi lapsena pealt, kuidas tema vend uppus, ta ei läinud talle appi ning see jäi teda väga tugevalt painama. Lisaks kaotas ta seitsme-aastaselt nägemise. Enne seda oli ta aga jõudnud nakatuda muusikapisikusse ning alustanud klaveriõpingutega. Ka pimedana ta jätkas. Kuna tegemist oli musikaalselt äärmiselt andeka inimesega, oli tal sellevõrra kergem. Andekus ja sisemine tahtejõud midagi saavutada olid need, mis aitasid Ray Charlesil saavutada selle, kuhu ta välja jõudis. Andeka muusikuna teda loomulikult märgati ja ta sattus esinema kõikvõimalikesse klubidesse ja sattus üha suuremate ja tähtsamate muusikaprodutsentide käe alla, ent samal ajal pimeda inimesena kasutati teda kogu aeg ära. Ei makstud niipalju palka, kui oli teeninud jms. Lisaks sattus ka Ray narkootikumide küüsi. Suure tahtejõuga inimesena tegi ta läbi vajaliku ravikuuri, mis valmistas talle küll tohutuid piinasid, ning sai narkosõltuvusest võitu. Mustanahalise muusiku elust ei puudu mõistagi ka rassismiga võitlemine.

Need kaks filmi on eluloofilmid, mis on omakorda mängufilmižanrid. Mõlemad jutustused põhinevad konkreetsete muusikute elulugudel, kuid filmi tegemise aluseks on mängufilmile omased tunnused: kirjanduslik stsenaarium ning filmis mängivad näitlejad. 

Kindlasti näen nende kahe filmi kasutamist põhikooli kolmandas astmes või isegi gümnaasiumis. Kui lähtuda õpioskustest, siis loomulikult video / filmi vaatamine arendab vaatlusoskust, kuulamisoskust. Kindlasti aitab see kaasa tunnetuslike õpioskuste arendamisele, sealhulgas nii tähelepanu, mälu, mõtlemise kui ka keskendumisoskused. Kõik oleneb ka sellest, mis nurga alt teemale läheneda ning milliseid küsimusi püstitada. Ma ise näen nendele filmidele kohta mitmes erinevas aines. Loomulikult võiks alustada Eesti filmist, kuid võrdlusmomendina on "Ray" siin suurepärane kompanjon.  Filmid omavad suurimat mõju, kui neid vaadata tervikuna, mitte jupiti. Suurim kasutegur filmide vaatamisest sünniks, kui peale filmide nägemist tuleks teema aruteluks mitmes aines samal ajal.

Perekonnaõpetus. Filmile lähenetakse väga sisulisest küljest. Teemadeks on: 
  • alkohol ja narkootikumid. Ühel juhul allakäigutrepist alla kukkumine, teisel juhul suure sisemise tahtejõuga täisväärtuslikule elule võitlemine. Kui oluline on see, kes on sinu sõbrad? Kui oluline on lähedaste toetus?
  • puudega inimese elus hakkamasaamine (pime muusik). Ärgitada õpilasi arutelule. Mida inimesed tegid, et teda aidata, mida nad tegid, et tema arvelt enesele kasu lõigata. Mida teie oleksite teinud? Milline käitumine oleks õige?
Ajalugu ja ühiskonnaõpetus. 
  • "Need vanad armastuskirjad" tegevuse toimumise aeg (1939 - 1949). Milline oli tolle aja elu-olu. Milliseid järeldusi saab selle kohta teha filmi põhjal?
  • "Ray" ja rassismi temaatika filmis. 
Muusikaõpetus
  • Raimond Valgre looming. Sobib kuulamiseks, õpikutes on leida tema laule, mida koos laulda. Mille poolest on kõik tema lood sarnased? Kus olete varem kokku puutunud või kuulnud Valgre loomingut. Kas teate, mil viisil jõudis 2002. aastal Raimond Valgre looming kahe eesti laulja esituses teleri vahendusel rohkem kui sadade tuhandete inimesteni üle maailma?
  • Ray Charlesi looming. Kuulamiseks. Millist muusikastiili ta viljeles? Kuidas sulle see stiil meeldib? Kes Eestis teevad sarnast muusikat? 

Kasutatud materjalid:




kolmapäev, 3. detsember 2014

Eneseanalüüs nr. 4

Eneseanalüüs nr. 4

Helifaili kasutamine õppetöös.

 

Kas eelnevalt koosatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Tegevusplaani abil saab paika panna enda tegevus tunni ajal, sealhulgas läbi mõelda tekst, mida rääkida, leida helifail, mida kasutada ning panna paika küsimused, mida küsida, et kuulamine kannaks enda eesmärki. See annab tundi minnes igal juhul kaasa suurema enesekindluse ja aitab püsida teemas.

Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?
Tegevuse läbiviimine õnnestus kenasti. Küll olin ma selle ülesande juures tõsistes raskustes teema sidumisel hindamise temaatikaga ning lõppeks ma seda teha ei osanudki. Helifail ise ei olnud aluseks laste teadmiste hindamiseks, küll sidusime me helifaili tunni tervikosaga ning tunni jooksul andsin koos õpetajaga lastele suulist hinnangulist tagasisidet. Seda nii käitumise, tunnis kaasa töötamise kui ka küsimustele vastamise kohta. Helifail, mille ma tegin helifaili loomise ülesandes, oleks andnud parema võimaluse hindamiseks, kuna selle ülesande kontekstis tuli kuulamise põhjal täita tekstis lüngad. See fail aga ei olnud loodud mõeldes minu praktikaklassile ning ei oleks nende tundidesse sobinud. Samas olen ma ka hindamise poole pealt seisukohal, et praktikandil ei ole kohane sekkuda klassi hindamisprotsessi ning seetõttu tundus lihtsalt laste tegevuse suuline hinnang ja tagasiside mulle kõige mõistlikum
Helifail oli kasutusel loodusõpetuse tunnis ning täiendas selle tunni teemat: roomajad ja kahepaiksed. Lastel oli väga põnev kuulata erinevate Eestis elavate konnade hääli ja esmalt ei osanud nad mitme hääle kohta üldse pakkuda, et tegemist on konnaga. Pakuti hoopis erinevaid metsloomi. Kindlasti aitas helifaili kuulamine teksti ja piltide kõrvale palju juurde ja aitas erinevaid konnaliike paremini meelde jätta ning räägitut kinnistada.

Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?
Tegevuse ettevalmistavas osas oli takistuseks ülesande püstitusest täpselt aru saamine, kuid tunniprotsessis läks kõik edukalt. Tehnika, mis tavaliselt on minu suurim hirm, töötas. Lapsed tulid teemaga kaasa ja kõik toimis.

Kuidas sujus koostöö õpetajaga?
Õpetajaga sujus koostöö ka sellel korral hästi.

Mida oleksid teinud teisiti?
Kuna tund toimis, siis ma ei muudaks midagi. Teistsuguse lähenemise ehitaksin üles juhul, kui ma oleksin seadnud endale otseseks eesmärgiks luua või kasutada helifaili, mille alusel õpilast hinnatakse.

Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?
Kui tunni teema lubab, siis soovitaksin kasutada ise loodud helifaili. Selle loomise protsess on tore ja see annab tunnis kasutatavale isiklikku sügavust juurde. Igal juhul julgustan helifaili tunnis kasutama, sest lastele pakkus see mõnusat vaheldust.

esmaspäev, 1. detsember 2014

Eneseanalüüs nr. 3

Eneseanalüüs nr. 3

Animatsioon õppetöös.

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Tegevusplaanist oli kasu selgi korral. Kasutatavat temaatikat oli lihtne välja mõelda, kuna praktikatund toimus mardipäeval. Seega sai teemaks mardipäev ja valitud aineks eesti keel. Tegevusplaani koostamiseks otsisin materjale, et endale vastavad traditsioonid ja kombestikud uuesti meelde tuletada ning selle põhjal üles ehitada tunni sissejuhatav osa. Tänu tegevusplaani koostamisele püstitasin ma küsimused, millele tunnis tähelepanu pöörata ning see aitas kaasa tunni sujuvamale algusele.

Kuidas õnnestus tegevuse läbiviimine?
Animatsiooni kasutamine tunni algsues õnnestus kenasti. Lapsed vaatasid ära lühikese video ning seejärel arutlesime:
  • mida me videolt nägime;
  • millist rahvakalendri tähtpäeva seal kajastati;
  • mida mardisandid seljas kandsid;
  • mida mardisandid tegid, et tuppa pääseda;
  • mida mardisandid toas pererahvale esitasid; mida ja miks nad põrandale viskasid.
Õpilased vastasid väga aktiivselt küsimustele ning rääkisid ka enda eelmise päeva kogemustest; kes käisid ise marti jooksmas ning kes võtsid marte kodus vastu. Lapsed olid tähelepanelikud ja teadsid tegelikult mardipäeva kombestiku kohta päris palju. Nad olid oma väljaütlemistes arukad ja fantaasiarikkad.
Selline sissejuhatud tundi tekitas lastes huvi teema vastu ning õpetaja kokkuvõte mardipäevast ülevaatlike slaididega peale arutelu kinnistas kindlasti nende teadmisi oluliselt.

Mis aitas/takistas tegevust läbi viia?
Tegevuse läbiviimisel ei olnud otseselt takistusi. Üllatus oli aga see, et tegelikult ei olegi nii lihtne leida mardipäeva traditsioonidega seotud materhali. Viga võib muidugi peituda ka otsijas, kuid minu jaoks oli see üsna keeruline. Internetist leiab küll suurel hulgal videosid, mis minu hinnangul aga ei ole sobilikud kasutamiseks teise klassi õppetunnis. Ma ei ole ise väga suur Jänku-Jussi fänn, aga nende lood on hariva sisuga ja nii valisin ka tunnis näitamiseks Jänku-Jussi animatsiooni, sest seal kajastus kõik vajalik, mis aitas sisse juhatada mardipäeva kombestiku teemat. Teisele klassile on see animatsioon veel sobilik.

Kuidas sujus koostöö õpetajaga?
Koostöö õpetajaga sujus taaskord hästi. Nii planeerimise- kui ka läbiviimise faasis.

Mida oleksid teinud teisiti?
Otseselt selles tunnis ei oleks ma midagi teinud teisiti. Kui mul oleks piisavalt palju aega, siis oleks olnud vahva õpilastega ise mardipäeva-teemalist animatsiooni luua. Talletan selle mõtte endale tuleviku tarbeks.

Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?
Soovitaksin hakata varakult animatsiooni otsima. Õppeprotsessi sobivate temaatiliste animatsioonide leidmine on keerulisem, kui see pealtnäha paistab.