Eneseanalüüs nr. 5

Õppefilmi kasutamine õppetöös

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Tegevusplaanist oli kidnlasti kasu. Küll jõudsin ma ennem tunni läbiviimist algselt esitatud tegevusplaani pisut muuta ja täiendada. Lisasin tegevusplaani veel ühe filmi vaatamise jääohutusest. Ka jääohutus on teema, lisaks helkurite kandmise vajalikkusele, millest rääkimine ei ole kunagi liiast. Kohendasin plaani, lisasin sinna jääohutuse-teemal enese jaoks mõttekäike, millest arutada ja tund sai kenasti sooritatud.

Kuidas õnnestus / ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?
Tund oli tore ning õpilased arutlesid varmalt kaasa. Õppefilmid andsid tunnile mõnusat iseloomu ning aitasid lastel teemadesse paremini süveneda. Kuna tunnikava ülesehitusel tuli silmas pidada individuaalsust ja diferentseeritust, siis see oli minu jaoks veidi keeruline ülesanne. Lapsi tundmata ei tea, kellele millise raskusastmega ülesanded oleksid jõukohased. Seega valisin töölehed, kus ärgitasin neid ise hakkama saama, tuginedes eelnevalt kuuldud/nähtud infole; samas andsin võimaluse teiselt lehelt vaadata abistavaid sõnu, mida töölehele kanda. Grupitööd tekitavad lastes alati elevust ja kuigi kartsin, et jutusumin ja teemast kõrvale kaldumine võib saada probleemiks, siis tegelikult olid lapsed õhinal teema juures. Pigem sai siin saatuslikuks aeg, sest kõike plaanitut ei jõudnud läbi teha. Siin ei saa süüdistada ainult iseennast halva ettevalmistuse eest, vaid nagu õpetajaga varem vesteldes on selgunud, on õppeaine maht suur ja teemasid, mida peab jõudma läbi võtta palju - tunde tunniplaanis aga ainult kord nädalas. Siiski pean õnnestumiseks, et tähtsaim - ohutu kodutee, pimedas liiikumise ja jääohutuse teemad said kajastatud. Need on väga olulised teemad.

Mis takistasid / aitasid tegevust läbi viia?
Nagu ka eelnevas arutelus juba mainisin, siis ajaline ressurss jäi teemaderohkusele alla. Siiski, kuna lapsed olid väga tublid ja koostööaltid ning tundus, et teemad olid ka neile väga elulised ja seega ka huvitavad, saime kõik vajaliku tehtud.

Kuidas sujus koostöö õpetajaga?
Koostöö õpetajaga on läbi kogu praktika olnud meeldiv. Me saame arutada läbi, mis täpselt tunnis ees on ootamas, millised teemad on vaja kindlasti läbi võtta. Mina saan pakkuda enda lahendusi ning õpetaja kohandab tunni vastavalt sellele. Ka temapoolne tagasiside on olnud hea: meie praktikaülesandeid võtab ta võimalusena tundi rikastada, mitte tüütu kohustusena üks praktikant üle elada, kelle pärast niigi väärtuslik tunniaeg raisku läheb.

Mida oleksid teinud teisiti?
Ilmselt oleksin võinud ära jätta grupitöö. 45 minutit on väga lühike aeg selleks, et jõuda teha teise klassi lastega palju erinevaid tegevusi. Kuigi veel n-ö õhinapõhised, on nad ka üsna aeglased, kui tegemist on kirjalikku täitmist ja joonistamist-värvimist nõudva tööga.

Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?
Soovitan kindlasti sellistel teemadel illustratiivseid materjale kasutada. Õppefilmid aitavad paremini mõista. Ohutus ja ennetus on väga olulised teemad. Vastavalt vanusele leiab sellekohaseid õppefilme päris mitmeid. Noorematele sobivad Jänku-Jussi filmid väga hästi, suurematele leiab Päästeamti materjalide hulgast samuti häid filme. Hea oleks, kui oleks piisavalt aega, et iga teemaga süvenenumalt tegeleda, mitte ei peaks kõikidest korraga üle jooksma. Oluline on saavutada võimalikult suur teadlikkus! 

Wideosaurused

Wideo keskkonnaga tegin tutvust juba novembrikuus nin nüüd filmi tegema asudes avastasin, et tasuta kasutamiseks on juba kuu ajaga jäänud ikoone oluliselt vähemaks. Keskkond ei pakkunud minu meelest seetõttu eriti laiu võimalusi, kuid andis siiski võimaluse taas üht keskkonda tundma õppida.

Koostasin kodutööna ülevaatliku õppefilmi dinosauruste kohta ning kasutasin filmis taustapiltidena enda pildistatud fotosid. Jõuluhõngulise tegelasena räägib filmis lastega Piparkoogimees. Kuna keskkonnas on ka tasuta filmi tegemiseks filmi pikkus piiratud, siis selle aja sisse väga põhjalikku ülevaadet ei olegi võimalik teha.

Taustaks kõlavad dinosauruste hääled, mis on võetud siit

Kui seda päriselt õppeprotsessi kasutada, siis saaks see olla kergeks häälestusmaterjaliks teemale, kus räägitakse maailma esimestest elusolenditest. Seda on hea siduda hiljem nt. külaskäiguga Jääaja muuseumisse või siis Ahhaa teaduskeskusesse, kus kuni järgmise aasta märtsikuuni saab külastada dinosaurustest näitust.

Video on leitav siit.

Ohtlik ülesanne ...

Praktikaülesanne nr. 5

Aine: inimeseõpetus, 2. klass

Tunni teema: mind ümbritsevad ohud. 

Tegevuse eesmärk: 

• õpilane kirjeldab ohtlikke olukordi kodus ja koduümbruses ning oskab nendes olukordades õigesti käituda;
• õpilane oskab kirjeldada enda kooliteed ning tunneb põhilisi liiklusreegleid;
• õpilane tunneb ohtusid talvel ning oskab õnnetuste ennetamiseks õigesti käituda.

IKT vahendid: arvuti, projektor, kõlarid, ekraan

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Inimeseõpetuses on õpilased jõudnud teemani, mis käsitleb ohtusid kodus ja koduümbruses ning sealjuures peatutakse ka ohutu koolitee teemal. Kuna praegu on tegemist pimeda ajaga, siis on vältimatu helkuri teema. Seetõttu näitame lastele helkuriteemalist õppefilmi. Jänku-Jussi õppefilmis on pööratud ka talvisel ajal ette tulevatele ohtudele liikluses. 

Liiklejad oleme me kõik iga päev. Lapsele on oluline lisaks teooriale ka täiskasvanute eeskuju. Koolitunnis saame aidata nende reeglite omandamisele kaasa pakkudes visuaalset pilti. Nägemismeele kaudu omandatakse infot kergesti.

Et õppetööd diferentseerida ja individualiseerida, selleks kasutame erinevaid ülesandeid. Kui film on vaadatud, saavad õpilased endale töölehed, kuhu on kujutatud tänava pilt, sinna saavad nad täita, mida ja keda nad pildil näevad. Seda saavad nad täita individuaalselt. Kes on tugevamad õpilased, saavad töökäsu täitmisega hakkama ilma abimaterjale kasutamata. Nõrgematel õpilastel on võimalik saada lisaleht, kuhu kirjutatud vajalikud sõnad, mis töölehele õigesse kohta paigutada tuleb. Grupitööna (3-4 õpilast grupis) saavad nad järgmise ülesandena ilma liiklusolukorra kujutiseta tühja tänavapildi ning joonistavad sinna autod, jalakäijad. Sealjuures peavad nad jälgima, et auto sõidaks sõiduteel ja jalakäija kõnniks õigel pool kõnniteel. Samuti peavad and pöörama tähelepanu asjaolule, et tegemist on hämara ajaga ning liiklejatele tuleb riiete külge joonistada helkur. Kui tööd on valmis, saame klassis arutleda, kuidas neil töö tegemine õnnestus. 

Kokuvõtvas osas kordame üle mõisted, mis me tunnis õppisime ja räägime üle:

• mis on sõidutee;
• mis on kõnnitee;
• kes on liikleja;
• kuidas tuleb ületada sõidutee;
• millisel teepeenral peab jalakäija kõndima;
• millised ohud on talvisel tänaval;
• miks peab kandma pimedal ajal helkurit.

Läbi erinevate tegevuste on saanud õpilased tunnis kaasa töötada kõikide enda erinevate meelte abil ning ülesandeid lahendades on tulnud teha nii individuaalset tööd, grupitööd kui ka kuulata tähelepanelikult, mida õpetaja kõneleb ning vaadata, mida õppefilm õpetab. Nõrgematel õpilastel on olnud võimalik kasutada abimaterjale ja tugevamad on saanud näidata enda oskusi ilma abimaterjalideta. Grupitöö on pannud proovile õpilaste sotsiaalsed oskused.

Kasutatud materjalid:
Jänku-Jussi õppefilm:  https://www.youtube.com/watch?v=V-G6-qhCCG0
Liiklusaabits, Maanteeameti õppematerjal

Mängufilm

MÄNGUFILM

Mängufilmi näol on tegemist filmikunsti põhiliigiga. Mängufilm on lavastatud film, mis põhineb kirjanduslikul stsenaariumil ja näitlejate mängul. Mängufilmi žanriteks liigituvad omakorda suur hulk filmiliike:

• ajaloofilm;
• armastusfilm;
• draamafilm;
• eepiline film;
• eluloofilm;
• fake-documentary;
• film noir;
• gangsterifilm;
• komöödiafilm;
• kostüümidraama;
• kriminaalfilm;
• maanteefilm;
• melodraama;
• muusikal;
• märulifilm;
• põnevusfilm;
• seiklusfilm;
• ulmefilm;
• vestern;
• õudusfilm.

Eesti mängufilmi ajalugu ulatub 20.sajandi algusesse. 1914. aasta 26. veebruaril linastus Tartu kinos "Idela" esimene Eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal", mille autoriks oli Johannes Pääsuke. Jant härrasmehe Frackmani ja tema kaaslaste ebaõnnestunud karujahist oli ajakajaline mõistupila Pärnu baltisakslasest linnapea Oskar Brackmanni ja Rahvameelse Eduerakonna Pärnu osakonna endise juhataja Jaan Karu konfliktist.
Toonane film kestis vaid 14 minutit. Teose lavastaja ja stsenarist oli Tõnis Nõmmits ning näitlejad leiti asjaarmastajate hulgast.

Kui seni peeti "Karujaht Pärnumaal" vanimaks Eesti mängufilmiks,siis hiljuti tuli Vene filmiarhiivi Gosfilmofond kogust välja Tallinnas filmitud mängufilm "Laenatud naene", mis pärineb tõenäoliselt 1913. aastast. 12-minutilises jantlikus komöödias astuvad üles Paul Pinna ja Alfred Sällik. Välisvõtetelt on näha Toompead, Paksu Margaretat ja Snelli tiiki. Kas avastatud film ka praegu vanimaks filmiks peetava troonilt tõukab, seda otsustavad filmiajaloolased.

Mina valisin enda analüüsitavaks mängufilmiks "Need vanad armastuskirjad" Mati Põldre mängufilm jutustab muusik Raimond Valgre (1913 - 1949) romantilise ja traagilise loo, mille sündmused kulmineeruvad aastavahetusel 1949/1950. Saatuse tahtel langevad Raimond Valgre parimad eluaastad Eesti Vabariigi lõpu, II maailmasõja ja stalinliku režiimi võimutsemise aega. Noor andekas muusik, kelle laulud kõnelevad armastusest, ei leia ise armastuses õnne. Raimond mobiliseeritakse sõja algul ja viiakse Põhja, tööpataljoni, kus vilets varustus, kehv toit ja ränk töö palju mehi hukutab. Raimond haigestub, kuid pääseb sõprade abiga Eesti korpusse. Ta mängib džässansamblis, loob laule ja võitleb rindel. Sõjast läbi tulles kogeb ta nii sõjasõprust kui ka lahingute õudust, nii suuremeelsust kui ka reetmist. See teeb ta haavatavaks nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Kuigi ta on naastes edukat muusikakarjääri tegemas, tabavad teda peagi tagasilöögid. Elatist teenib ta kõrtsimuusikuna, viin ja lõbusad sõbrad saavad aina tähtsamaks, järjest vähem jääb aega õpinguteks, kuni ta koolist välja heidetakse. Keegi ei suuda peatada imelise muusika looja elu allamäge veeremast, kuni 1949. aasta viimane hommik selle lõpetab.

Välismaise filminäitena valisin siia kõrvale samuti elulool põhineva mängufilmi "Ray". Film räägib legendaarsest muusikust Ray Charlesist. Ray elu ei ole olnud lihtsate killast. Ta nägi lapsena pealt, kuidas tema vend uppus, ta ei läinud talle appi ning see jäi teda väga tugevalt painama. Lisaks kaotas ta seitsme-aastaselt nägemise. Enne seda oli ta aga jõudnud nakatuda muusikapisikusse ning alustanud klaveriõpingutega. Ka pimedana ta jätkas. Kuna tegemist oli musikaalselt äärmiselt andeka inimesega, oli tal sellevõrra kergem. Andekus ja sisemine tahtejõud midagi saavutada olid need, mis aitasid Ray Charlesil saavutada selle, kuhu ta välja jõudis. Andeka muusikuna teda loomulikult märgati ja ta sattus esinema kõikvõimalikesse klubidesse ja sattus üha suuremate ja tähtsamate muusikaprodutsentide käe alla, ent samal ajal pimeda inimesena kasutati teda kogu aeg ära. Ei makstud niipalju palka, kui oli teeninud jms. Lisaks sattus ka Ray narkootikumide küüsi. Suure tahtejõuga inimesena tegi ta läbi vajaliku ravikuuri, mis valmistas talle küll tohutuid piinasid, ning sai narkosõltuvusest võitu. Mustanahalise muusiku elust ei puudu mõistagi ka rassismiga võitlemine.

Need kaks filmi on eluloofilmid, mis on omakorda mängufilmižanrid. Mõlemad jutustused põhinevad konkreetsete muusikute elulugudel, kuid filmi tegemise aluseks on mängufilmile omased tunnused: kirjanduslik stsenaarium ning filmis mängivad näitlejad. 

Kindlasti näen nende kahe filmi kasutamist põhikooli kolmandas astmes või isegi gümnaasiumis. Kui lähtuda õpioskustest, siis loomulikult video / filmi vaatamine arendab vaatlusoskust, kuulamisoskust. Kindlasti aitab see kaasa tunnetuslike õpioskuste arendamisele, sealhulgas nii tähelepanu, mälu, mõtlemise kui ka keskendumisoskused. Kõik oleneb ka sellest, mis nurga alt teemale läheneda ning milliseid küsimusi püstitada. Ma ise näen nendele filmidele kohta mitmes erinevas aines. Loomulikult võiks alustada Eesti filmist, kuid võrdlusmomendina on "Ray" siin suurepärane kompanjon.  Filmid omavad suurimat mõju, kui neid vaadata tervikuna, mitte jupiti. Suurim kasutegur filmide vaatamisest sünniks, kui peale filmide nägemist tuleks teema aruteluks mitmes aines samal ajal.

Perekonnaõpetus. Filmile lähenetakse väga sisulisest küljest. Teemadeks on: 

• alkohol ja narkootikumid. Ühel juhul allakäigutrepist alla kukkumine, teisel juhul suure sisemise tahtejõuga täisväärtuslikule elule võitlemine. Kui oluline on see, kes on sinu sõbrad? Kui oluline on lähedaste toetus?
• puudega inimese elus hakkamasaamine (pime muusik). Ärgitada õpilasi arutelule. Mida inimesed tegid, et teda aidata, mida nad tegid, et tema arvelt enesele kasu lõigata. Mida teie oleksite teinud? Milline käitumine oleks õige?

Ajalugu ja ühiskonnaõpetus. 

• "Need vanad armastuskirjad" tegevuse toimumise aeg (1939 - 1949). Milline oli tolle aja elu-olu. Milliseid järeldusi saab selle kohta teha filmi põhjal?
• "Ray" ja rassismi temaatika filmis. 

Muusikaõpetus

• Raimond Valgre looming. Sobib kuulamiseks, õpikutes on leida tema laule, mida koos laulda. Mille poolest on kõik tema lood sarnased? Kus olete varem kokku puutunud või kuulnud Valgre loomingut. Kas teate, mil viisil jõudis 2002. aastal Raimond Valgre looming kahe eesti laulja esituses teleri vahendusel rohkem kui sadade tuhandete inimesteni üle maailma?
• Ray Charlesi looming. Kuulamiseks. Millist muusikastiili ta viljeles? Kuidas sulle see stiil meeldib? Kes Eestis teevad sarnast muusikat? 

Kasutatud materjalid:

•  http://cect.ut.ee/tegevus/visuaalkultuur/filmim6isted.pdf   Lehte külastatud 4.12.2014
• http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=4363&layer=266&lang=est#4363 Lehte külastatud 8.12.2014
• http://www.ohtuleht.ee/603529/kas-laenatud-naesest-saab-vanim-eesti-mangufilm-otsustavad-filmiajaloolased Lehte külastatud 8.12.2014
• http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/4336/err-video 
• https://www.youtube.com/watch?v=X1rJvSF3l6k

Eneseanalüüs nr. 4

Eneseanalüüs nr. 4

Helifaili kasutamine õppetöös.

 

Kas eelnevalt koosatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Tegevusplaani abil saab paika panna enda tegevus tunni ajal, sealhulgas läbi mõelda tekst, mida rääkida, leida helifail, mida kasutada ning panna paika küsimused, mida küsida, et kuulamine kannaks enda eesmärki. See annab tundi minnes igal juhul kaasa suurema enesekindluse ja aitab püsida teemas.

Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?
Tegevuse läbiviimine õnnestus kenasti. Küll olin ma selle ülesande juures tõsistes raskustes teema sidumisel hindamise temaatikaga ning lõppeks ma seda teha ei osanudki. Helifail ise ei olnud aluseks laste teadmiste hindamiseks, küll sidusime me helifaili tunni tervikosaga ning tunni jooksul andsin koos õpetajaga lastele suulist hinnangulist tagasisidet. Seda nii käitumise, tunnis kaasa töötamise kui ka küsimustele vastamise kohta. Helifail, mille ma tegin helifaili loomise ülesandes, oleks andnud parema võimaluse hindamiseks, kuna selle ülesande kontekstis tuli kuulamise põhjal täita tekstis lüngad. See fail aga ei olnud loodud mõeldes minu praktikaklassile ning ei oleks nende tundidesse sobinud. Samas olen ma ka hindamise poole pealt seisukohal, et praktikandil ei ole kohane sekkuda klassi hindamisprotsessi ning seetõttu tundus lihtsalt laste tegevuse suuline hinnang ja tagasiside mulle kõige mõistlikum. 
Helifail oli kasutusel loodusõpetuse tunnis ning täiendas selle tunni teemat: roomajad ja kahepaiksed. Lastel oli väga põnev kuulata erinevate Eestis elavate konnade hääli ja esmalt ei osanud nad mitme hääle kohta üldse pakkuda, et tegemist on konnaga. Pakuti hoopis erinevaid metsloomi. Kindlasti aitas helifaili kuulamine teksti ja piltide kõrvale palju juurde ja aitas erinevaid konnaliike paremini meelde jätta ning räägitut kinnistada.

Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?
Tegevuse ettevalmistavas osas oli takistuseks ülesande püstitusest täpselt aru saamine, kuid tunniprotsessis läks kõik edukalt. Tehnika, mis tavaliselt on minu suurim hirm, töötas. Lapsed tulid teemaga kaasa ja kõik toimis.

Kuidas sujus koostöö õpetajaga?
Õpetajaga sujus koostöö ka sellel korral hästi.

Mida oleksid teinud teisiti?
Kuna tund toimis, siis ma ei muudaks midagi. Teistsuguse lähenemise ehitaksin üles juhul, kui ma oleksin seadnud endale otseseks eesmärgiks luua või kasutada helifaili, mille alusel õpilast hinnatakse.

Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?
Kui tunni teema lubab, siis soovitaksin kasutada ise loodud helifaili. Selle loomise protsess on tore ja see annab tunnis kasutatavale isiklikku sügavust juurde. Igal juhul julgustan helifaili tunnis kasutama, sest lastele pakkus see mõnusat vaheldust.

Eneseanalüüs nr. 3

Eneseanalüüs nr. 3

Animatsioon õppetöös.

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Tegevusplaanist oli kasu selgi korral. Kasutatavat temaatikat oli lihtne välja mõelda, kuna praktikatund toimus mardipäeval. Seega sai teemaks mardipäev ja valitud aineks eesti keel. Tegevusplaani koostamiseks otsisin materjale, et endale vastavad traditsioonid ja kombestikud uuesti meelde tuletada ning selle põhjal üles ehitada tunni sissejuhatav osa. Tänu tegevusplaani koostamisele püstitasin ma küsimused, millele tunnis tähelepanu pöörata ning see aitas kaasa tunni sujuvamale algusele.

Kuidas õnnestus tegevuse läbiviimine?
Animatsiooni kasutamine tunni algsues õnnestus kenasti. Lapsed vaatasid ära lühikese video ning seejärel arutlesime:

• mida me videolt nägime;
• millist rahvakalendri tähtpäeva seal kajastati;
• mida mardisandid seljas kandsid;
• mida mardisandid tegid, et tuppa pääseda;
• mida mardisandid toas pererahvale esitasid; mida ja miks nad põrandale viskasid.

Õpilased vastasid väga aktiivselt küsimustele ning rääkisid ka enda eelmise päeva kogemustest; kes käisid ise marti jooksmas ning kes võtsid marte kodus vastu. Lapsed olid tähelepanelikud ja teadsid tegelikult mardipäeva kombestiku kohta päris palju. Nad olid oma väljaütlemistes arukad ja fantaasiarikkad.
Selline sissejuhatud tundi tekitas lastes huvi teema vastu ning õpetaja kokkuvõte mardipäevast ülevaatlike slaididega peale arutelu kinnistas kindlasti nende teadmisi oluliselt.

Mis aitas/takistas tegevust läbi viia?
Tegevuse läbiviimisel ei olnud otseselt takistusi. Üllatus oli aga see, et tegelikult ei olegi nii lihtne leida mardipäeva traditsioonidega seotud materhali. Viga võib muidugi peituda ka otsijas, kuid minu jaoks oli see üsna keeruline. Internetist leiab küll suurel hulgal videosid, mis minu hinnangul aga ei ole sobilikud kasutamiseks teise klassi õppetunnis. Ma ei ole ise väga suur Jänku-Jussi fänn, aga nende lood on hariva sisuga ja nii valisin ka tunnis näitamiseks Jänku-Jussi animatsiooni, sest seal kajastus kõik vajalik, mis aitas sisse juhatada mardipäeva kombestiku teemat. Teisele klassile on see animatsioon veel sobilik.

Kuidas sujus koostöö õpetajaga?
Koostöö õpetajaga sujus taaskord hästi. Nii planeerimise- kui ka läbiviimise faasis.

Mida oleksid teinud teisiti?
Otseselt selles tunnis ei oleks ma midagi teinud teisiti. Kui mul oleks piisavalt palju aega, siis oleks olnud vahva õpilastega ise mardipäeva-teemalist animatsiooni luua. Talletan selle mõtte endale tuleviku tarbeks.

Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?
Soovitaksin hakata varakult animatsiooni otsima. Õppeprotsessi sobivate temaatiliste animatsioonide leidmine on keerulisem, kui see pealtnäha paistab.

Eneseanalüüs nr. 2

Eneseanalüüs nr. 2

Brauseripõhine keskkond tunnis. 

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda! 
Tegevusplaan on abivahend tunniosa andmiseks. Tegevusplaan aitas mul ette valmistada ja läbi mõelda, kuidas ma jätkan sealt, kus õpetaja enda tunniosa lõpetab. Kuna tegemist oli kordamisega, ei olnud tegevuse planeerimine väga keeruline. Teades, et tunnis korratakse kahekümne piires üleminekuga liitmist ja lahutamist, otsisin brauseri, kust leida seda toetav mäng ning ehitasin tunniosa sellele üles. Kuna tunniosad, mida me nutivahendeid kasutades anname ja elavdame, on üsna lühikese kestvusega, siis tegevuskava on pigem iseenda jaoks toetav plaan ja seda eriti just ettevalmistavas protsessis, kus tuleb tegevus ja tegevuse eesmärgid iseenda jaoks läbi mõelda.

 

Kuidas õnnestus tegevuse läbiviimine? 
Tegevuse läbiviimine sujus ja õnnestus hästi. Valisin lastele arvutamise kinnistamiseks selle mängu. Olin eelnevalt kodus oma kolmandas klassis käival pojal lasknud seda mängu mängida, et arvestada umbkaudu kuluvat aega. Kuigi olin planeerinud, et saame avada kolm pilti, piirdusime kahe pildiga, sest muidu oleksime ajahätta jäänud. Sellegipoolest ei pea ma seda ebaõnnestumiseks, tahvli ees said käia kõik lapsed. Selle ülesande täitmine toetas lisaks arvutamise kordamisele ja kinnistamisele ka sotsiaalseid oskusi, tähelepanelikkust ja teistega arvestamist. Lapsed pidid vaikselt kohal istuma ja kogu aeg väga tähelepanelikult jälgima, kes mida juba ära vastas ja ise n.ö. teistest ühe tehte võrra ees olema, et tahvli ees olles vastus kiirelt tuleks.See, kes tahvli eest tuli, valis ise, kes järgmisena tahvli ette minna saab ning andis talle edasi smart-tahvli pliiatsi. Eelnevalt oli kokku lepitud, et valitakse need õpilased, kes oskavad väga ilusasti ja vaikselt kohal istuda ja käega märku anda. Samuti pidid lapsed jälgima ja valima selle õpilase, kes veel tahvli ees ei olnud käinud.

Selles mängus on liitmisülesannete lahendamiseks kaks võimalust. Esmalt mängisime mängu, kus õpilasele esitatakse kahe liidetavaga tehe ning ta leiab õige summa. Kui kõik õiged vastused on leitud ja pilt avatud, siis tuleks vajutada valikule „uus mäng“, et uue mänguga avaneks ka uus pilt. Mina soovisin tunnis aga vahetada mänguvarianti ning tegin valiku vajutades mängule, kus õpilasele esitatakse summa ning ta leiab sobiva kahe liidetavaga tehte. Kahjuks selgus aga, et niimoodi ei ilmu tehete taha uut pilti. Seetõttu oli kurb, et lapsed ei saanud teist korda tunda seda elevust, et mis pilt välja võiks ilmuda. Peale paari esimest tehet oli juba selge, et seinal ootab sama pilt. Kuigi lapsed ei olnud sellest pettunud ja neile see mäng väga meeldis, olin ma ise sellest juhtumist veidi häiritud.

Mis aitas tegevust läbi viia? 
Loomulikult aitasid egevuse läbiviimisele kaasa entusiastlikud õpilased. Samavõrd on abiks minu praktikaklassis olevad tehnoloogilised vahendid, selle ülesande puhul kasutasime smart-tahvlit. Takistusi ülesande läbiviimisel ei esinenud. 

Kuidas sujus koostöö õpetajaga? 
Koostöö õpetajaga sujus hästi. Planeerisime sel korral kordava osa tunni lõppu ning arutasime läbi, kui palju võiks aega kuluda, mida tehakse tunni esimeses pooles. See aitas ka minul kavandada enda tunniosa: kuidas minna üle kordamise teemale, kuidas selgitada lastele mängu põhimõtteid. Brauseripõhise keskkonna tund oli ka üks õpetaja lemmikutest, kuna ka tema jaoks oli see uus ja põnev leid. 

Mida oleksid teinud teisiti? 
Raske on öelda, mida ma oleksin teinud teisiti, sest see, mida ma tunnisituatsioonis tegin, läks korda. Sellegipoolest oleksin ma võinud teisiti toimida ettevalmistavas osas tegevusplaani koostades, õppides tundma mängu erinevaid iseärasusi. 

Kui sinu välja mõeldud häälestutegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid? 

Soovitaksin rahulikult mäng läbi mängida, võimalusel kaasata tuttavaid lapsi ning selle järgi arvestada, kui palju mängu peale aega võiks kuluda. Eriti, kui tegevus jäetakse tunni lõppu, tuleb mänguga lõpetada ennem kellahelinat. Samas on läbimängimine oluline iga nüansi tundmiseks, mida internetiavarustest leitavad mängud endaga kaasa võivad tuua, et klassi ees olles ei tekiks ebameeldivaid üllatusmomente. Klass ei ole enam koht eksperimenteerimiseks.

Eneseanalüüs nr. 1

Eneseanalüüs nr.1

Tunni häälestamine pildi abil.

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Meie praktika raames oli pildi abil tunni häälestamine esimene kord, kus me ise pidime reaalselt klassi ees olema ja midagi läbi viima. Olgugi, et kõigest sissejuhatav osa. Iga tegevuse sujuvamaks ja organiseeritumaks kulgemiseks on alati hea sündmuste käiku läbi mõelda ning omada tegevusplaani. Midagi esimest korda tehes seda enam. Teema „Minu kodu ja pere“ ei olnud keeruline, kuid siiski oli hea ennem paika panna üldised küsimused, kuidas seda teemat on kõige mõistlikum sisse juhatada ja millest lastega rääkida. Tegevusplaan oli selle reaalseks rakendamiseks suureks abiks.

Kuidas õnnestus tegevuse läbiviimine?

Tegevuse läbiviimine õnnestus minu hinnangul kenasti. Küll pidin ma kasutama reaalselt teist pilti, kui esitlesin ajaveebis, sest esmalt ei arvestanud ma asjaoluga, et pilt peab olema piisavalt suur selle kvaliteetseks ekraanile kuvamiseks. Nii otsisin asemele uue pildi. Nii nagu plaanitult, palusin lastel arvata, kes on pildil ja nimetada pereliikmeid. Palusin arvata, millega tegelevad sellel pildil olevad ema ja isa, vanavanemad. Kui vanad on lapsed, kas nad käivad juba koolis või alles lasteaias. Samuti palusin nende arvamust põhjendada. Lapsed arutlesid usinalt kaasa. Ka õpetajapoolne tagasiside oli positiivne: „häälestus õnnestus kenasti, pilt ja küsimused olid teema- ja asjakohased ning võimaldasid antud teemat süvendatult käsitlema hakata.“

Mis takistas/aitas tegevust läbi viia?

Tegevuse läbiviimisele aitas kaasa eelnev vestlus õpetajaga, kellega rääkisime läbi, mis teema tunnis käsitlusele tuleb ning mida täpselt peab sisse juhatama. Minu jaoks oli oluline teada, millest räägitakse tunnis edasi, mida lahendatakse, sest häälestamine peab oma olemusega juba eesootavale viitama. Muidu oleks see nagu võõrkeha tunni alguses.

Loomulikult aitasid tegevuse läbiviimisele kaasa ka lapsed ise. Kuna tegemist on klassiga, kus lapsed väga suure innuga tahavad kaasa arutleda ja vestelda, oli selle ülesande sooritamine puhas rõõm.

Kuidas sujus koostöö õpetajaga?

Koostöö õpetajaga oli hea ja sujus kenasti. Minu praktikaklassi õpetaja kasutab tundides ise väga aktiivselt IKT-vahendeid ning on väga avatud uutele ideedele ja mõtetele.

Mida oleksid teinud teisiti?

Teisiti ei oleks midagi teinud. Tund sujus ja õpetaja sai häälestamiselt üle minna teemasse süvenenumalt ning laste tähelepanu sai köidetud ning läbi arutluse mõttetööd elavdatud.

Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?

Mõistlik oleks kontrollida, et pildi formaat on piisavalt suur, et seda annab kuvada klassis suurele ekraanile, ilma et pildi kvaliteet kannataks. Pilti peab olema eelkõige hea ja mugav vaadata.

 

Kõik konnad ei krooksu

Helifaili kasutamine tunnis. 

Aine: loodusõpetus.
 

Tunni teema: roomajad ja kahepaiksed.
 

Tegevuse eesmärk: õpilane tunneb Eestis elavaid kahepaikseid ja roomajaid ning eristab vähemalt paari kahepaikse häält.

IKT vahendid: arvuti, kõlarid.
 

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Seekord kasutame tunni läbiviimisel abistava materjalina helifaili. Nagu juba tavaks saanud, meeldib mulle IKT-vahendit kasutada pigem tunni alguses, nii otsustasime ka sel korral. Esmalt nimetavad õpilased igaüks ühe looma, et tundi sisse juhatada ja ühtlasi ka eelmist teemat korrata. Seejärel, uue teema sissejuhatuseks laseme õpilastel helifaile kuulata. Faililt kõlavad erinevate Eestis elavate konnade hääled. Esmalt me lastele ei ütle, kellega on tegemist, vaid palume neil endil pakkuda, sealjuures ilma hõikamata, vaid andes märku käetõstega, kui arvatakse end teadvat, kes peitub antud hääle taga. Tõsi on, et kõik konnad ei krooksu nii nagu juturaamatutest teame ja mõnda häält kuulates, nägemata pilti, ei pruugi sugugi ära arvata, kellega on tegu. See on meeleolukas ja tähelepanu koondav element tunnis. Kuigi teise klassi õpilased ei pea teadma erinevaid konnaliike ja eristama neid nende häälte järgi, on see ometigi väga hea kuulamisharjutus silmaringi laiendamiseks.

Edasine tunnitöö toob kaasa kahepaiksetest ja roomajates esitluse vaatamise. Tekstiosa loevad lapsed ette ise, valides ka selle ise, kes järgmise lause loeb. Kindlasti on see üks osa õpetaja hinnangust - lapsed näevad ja teavad, et õpetaja usaldab neid ise valikuid tegema. Samuti innustab see neid vaikselt ja püüdlikult kohal istuma ja kätt tõstma, sest kokkulepe on, et lugeda saavad tublilt käituvad lapsed.

Lapsed vastavad peale esitluste vaatamist erinevatele küsimustele, nt:

-loetle nastiku ja rästiku erinevusi;

-kus konnad talvel elavad.

Kuna praktikatund sattus siiski uut teemat käsitlevasse tundi, ei toimu siin õpilaste teadmiste kontrollimist ja selle hindamist. Käib tegevuspõhine hinnangu andmine ja tubli kaasatöötamise eest kiitmine. Helifail ise selles osas väga suurt rolli ei mängigi. 

Tunnis kõlavad hääled sellelt lehelt. Kõlavad kõikide konnade hääled.

Talve ootuses

Neljas ülesanne ja helifail.

Meie pere lapsed ootavad talve. Pikisilmi. Talve ootuses valmivad laste käe läbi paberist jõulukaunistused ja kaardikesed, kus üsna valdav sel aastal paistab olevat metsa ja metsloomade teema. Nii haarasin kodustest tegemistest inspireerituna raamaturiiulist Kätlin Vainola raamatu "Metsaelu aabits" ja ehitan helifaili ja sellega seonduva ülesande üles just selle raamatu põhjal.

Helifaili loomiseks lugesin "linti" eelpool nimetatud raamatust peatüki "Talvised kohtumised". Lugu saaks tunni kontekstis olema kuulamisülesanne, mille raames õpilased peavad helifaili kuulates täitma tekstis lüngad. Tunnis reaalselt kasutades annab see teema võimaluse lõimida eesti keel ja loodusõpetus. Peale ülesande täitmist on võimalus tekitada arutelu metsloomade elu-olust talvistes tingimustes ning hea võimalus oleks planeerida lastega jalutuskäik mõnda metsloomade söötmispaika. Nõnda saaks õpilased oma teadmisi ka läbi praktilise tegevuse õuesõppes kinnistada ning loomadele heateo teha.

Antud raamatuga on kaasas ka CD, millel Fred Jüssi ja Raadoteatri kogust pärinevad helid ja hääled metsas. Peale loo kuulamist ja ülesande täitmist on hea võimalus kuulata sellelt plaadilt näiteks talve peatükiga seonduvaid helifaile:

• talvine metsavaikus
• tuule vilin
• vanade puude kriuksumine tuules
• traktori müra
• hundi ulgumine
• ronga kraaksatused
• rebase pulmahaukumine
• sammud krudiseval lumel

Helifaile saab kuulata siin

Ülesanne. Kuula ja täida lüngad.
Kuulata saab siin

Talvised kohtumised.

Kuigi talvine mets on vaikne, on siin omad ____________. Vanad puud nagisevad ja _______ tuule käes. Mõnikord on kuulda _______ töökat toksimist.
Ühel päeval kostab päris ______ lähedalt metsast mürinat. Rebane teritab kõrvu. Uudishimulikult hiilib ta mürina suunas. Lähemale jõudes kuuleb ta hõikeid ning näeb traktoreid ja inimesi. Talv on _________ tegemise aeg.
Rebane kükitab lumise künka taga, kikkis kõrvad püüavad kinni iga hääle. Ajapikku muutub vaatamine igavaks, pealegi on traktorimüra _______ hirmutav, ja rebane läheb oma igapäevast ringkäiku tegema. Järsku märkab ta ____________ parve. Väiksed linnud nabistavad ____________ kallal ja siutsuvad. Rebaste samm muutub hästi vaikseks, tasakesi hiilib ta lähemale ja hüppab. Plartsti keset linnuparve. Vurinal tõusevad linnud lendu ja lendavad minema. Rebane vaatab kurvalt üles, tema _________ on täis takjanuppe.
Rebane tirib hammastega torkivaid __________ karvadest välja. Nagu pilkamiseks lendab üle ta pea tihaste seltskond. Nemad tiirutavad kogu valge päeva ringi ja otsivad külmunud marju, _______ ja seemnekesi. Rebane ei tee tihastest väljagi, pöörab otsa ringi ja sörgib metsa äärde.
Ühe suure lumehange juures kuuleb ta __________. Rebane hiilib, võtab hoogu ja... sopsti! Vader maandub jalgupidi ___________ lumetunnelisse, kust lendab vuhinal välja ehmunud _______, kes end seal külma eest peitis.
Reinuvader rabeleb hangest välja ja raputab kasukat. _____________ talle tänaseks aitab.

Heliklipi loomine ei ole iseenesest keeruline. Hoopis keerulisem on leida vaikset kohta ja ruumi, kus ei oleks kaja, sest kogu taustamüra jääb puhta heli saamist segama. Mikrofoni õigel kaugusel hoidmine on oluline, et liiga palju nö õhku mikrofoni ei satuks ning sulghäälikud liiga tugevalt ei kostuks. Kuna ma olen varem muusikaga seoses salvestanud ja ka muinasjutte koolipõlves linti lugenud, ei üllatanud mind see, et hääl muutub. Ometigi on enda häält iga kord kummaline kuulata.
Lisaks enda teksti lugemisele salvestasin arvutisse ka raamatuga kaasas olevalt CD-plaadilt talve peatüki hääled.
Kasutasin failide loomiseks endal olemas olevat muusikaprogrammi Logic Express. Soundcloudi keskkonnast ei olnud ma varem teadlik. See on tore koht, kuhu enda helifaile koondada.

Heli kasutamine õppetöös on igal juhul vaheldusrikas element, mis aitab õpilaste tähelepanu köita. Elementaarsena tundub, et helifaili kasutamine käib kokku muusika tundidega, kuid tegelikult saab see olla õpetaja abiline ka muudes põhiainetes. Praktika käigus olen märganud, et õpilastele meeldib vaheldus, mida pakub video näitamine, heli kuulamine. Seetõttu ei peaks selliseid võimalusi pelgama. Küll tasub seda minu hinnangul hoida pigem nö magustoiduks, kui et kasutada igas tunnis. Muidu kaob asja võlu ja uudsus.

Kasutatud kirjandus:
Vainola, Kätlin. 2009. Metsaelu aabits. Tln.

Kasutatud CD-d
Jüssi, Fred. Hääled ja helid CD-l. Kuulatud 17.11.2014

Kasutatud programm:
Logic Express

Mardi küüned külmetavad

Aine: Eesti keel.

Tunni teema: Eesti rahvakalendri tähtpäevad. Mardipäev.

Tegevuse eesmärk: Õpilane orienteerub rahvakalendri tähtpäevades ja tunneb vastavat kombestikku.

IKT vahendid: Arvuti, data-projektor, internet. Pilt kuvatakse tahvlile.

Tegevuse põhjendus: Eesmärk on tutvustada rahvakombestikku ning aidata kaasa traditsiooni hoidmisele. Mardipäeva pühitsemise komme on jõudnud meile keskaja lõpul sakslaste kaudu. Mardisandid käisid perest perre mardilaupäeval, 9. novembril ning mardirituaalil oli väga kindel ülesehitus. Tänapäeval jooksevad marti pigem koolilapsed. Lauldakse uksest sisse pääsemiseks, esitatakse mõned laulud või mõistatused ning vastutasuks saadakse maiustusi. Rohkem infot mardipäeva kombestiku kohta leiab siit ja siit 

Lastele mardikommete tutvustamiseks alustame tundi vastava animatsiooni näitamisega ning vestlusringiga.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:

Jänku-Jussi mardipäeva-teemaline animatsioon on mõeldud tunni häälestamiseks, vestluse ärgitamiseks ja teema sissejuhatamiseks. Video pärineb ja on nähtav sellelt veebilehelt

Peale video vaatamist küsime õpilastelt, mis tähtpäevaga võis antud videos tegemist olla. Vestleme, kes on käinud ise marti jooksmas ning kes on kodus marte vastu võtnud. Arutleme, millised mardid välja näevad (mustad ja koledad), kuidas riietuvad (tumedatesse riietesse, pahupidi keeratud kasukatesse) ning mis põhjusel tegelikult käiakse marti jooksmas.  Küsime video põhjal erinevaid küsimusi:

• Mida mardisandid tegid, et tuppa pääseda?
• Mida mardisandid toas pererahvale etendasid?
• Mida mardisandid põrandale viskasid ja miks nad seda tegid?

Milleks kasutada videot tunni häälestamiseks? Kuna kogu tund ei olnud pühendatud mardipäeva teemale, leidsin, et video vaatamine on siinkohal hea sissejuhatuseks. Video on hea abimees tunni alguses tähelepanu koondamiseks ja köitmiseks. Igal juhul (olenemata toimumisajast) aitab video vaatamine kaasa paljudele õpioskustele. Et näidatut mõista, peab õpilane tähelepanelikult vaatama ja kuulama (baasoskused). Kuna küsimustele vastamine ja arutelu toimub vabas vormis, on oluline kuulata, mida keegi juba öelnud on ja suuta ilma vahele hõikumata oodata ära oma järjekord. Küsimustele vastamine ja traditsioonide mõistatamine aitavad kaasa lapse arutlemisoskusele ja fantaasiale (tunnetuslikud oskused ja sotsiaalsed oskused). 

Õpioskuste kujundamise arutelul toetusin sellele õppematerjalile

Kasutatud animatsioon:

1. http://mudila.ee/site/inc/file_output.php?fn=02_07_mardi_dialoog.swf Vaadatud 09.11.2014

Kasutatud tekstid veebist:

1.  http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mardipaev.php Vaadatud 09.11.2014
2. http://eestikultuurist.ut.ee/rahvakalender/index.php/et/mardi-ja-kadripaeev Vaadatud 09.11.2014